Kaljulaid ütles, et ettevõtted, kes ei suuda või ei taha muutustega kaasa minna, peavadki kaduma ning jätma koha ja ressursid võimekamatele. „Eestis on päris palju ettevõtteid, kelle saatus on hääbumine,” märkis ta. See on loomulik asjade käik, mida pole vaja karta.
„Tulevad uued ja paremad töökohad,” lausus Kaljulaid. Tema sõnul ei ole riigil vaja hakata ettevõtjatele sel teemal ka järeleaitamistunde anda. „Pole mõtet tegeleda nendega, kes on ise otsustanud, et nad ei taha,” ütles ta.
Tehisaru pole lihtsalt tööriist – ettevõtted peavad muutusteks valmis olema
Riik peaks tehisaru arendamisest ja kasutuselevõtust võimalikult eemale hoidma, mitte üritama seda suunata ega ennetavalt reguleerida. „Kobigu eest ära ja tegelegu oma asjadega,” ütles Kaljulaid. Riigi roll on tema sõnul tagada, et Eestis püsiks normaalne ettevõtluskeskkond, et need, kes tahavad teha uusi asju, saaksid neid parimal viisil teha.
Tehisintellekti konsultant ja Tartu ülikooli andmeanalüüsi õppejõud Indrek Seppo ütles, et kõik Eesti ettevõtted peaksid kiiresti tegutsema ja tehisaru võimalustele mõtlema. „Kui mina juhiksin Eesti suurettevõtet, mis on 20 aastat asju ühtemoodi teinud, siis oleksin praegu mures,” märkis ta. Seppo rõhutas, et tehisaru ei ole pelgalt üks tööriist, vaid kaugelt olulisema kaaluga muudatus.
„Tehisintellekt ei ole haamer, millega saab ainult naelu lüüa. See aitab meid kõiki, aga erineval moel,” selgitas ta.
Pactum AI kaasasutaja ja juhtivteadur Kristjan Korjus julgustas ettevõtjaid tegutsema, tuues esile, et just praegu, tehnoloogilise murrangu alguses on kõige parem aeg uue loomiseks. „Pole kunagi olnud paremat aega millegi automatiseerimiseks. Tehke, leiutage, ehitage,” kutsus ta ettevõtjaid üles.
Eesti ettevõtted kasutavad tehisaru lahendusi liiga kergekäeliselt
Aistra IDEA Hubi asutaja ja tehisaru koolitaja Astra Tikas tõi esile mõned tehisaruga kaasas käivad ohud. Eesti ettevõtted ja ka riigi toetatud projektid kasutavad AI-lahendusi tema sõnul paiguti isegi liiga kergekäeliselt ning rajavad oma olulised protsessid teenustele, mille tingimuste üle pole meil siin Eestis kellelgi mingit kontrolli.
„Pean siin silmas API-liidestusi. Me sõltume teenustest, mille hinda ja reegleid me ei mõjuta,” ütles Tikas. „Loodan väga, et Eestist ei saa tehisaru valdkonnas pelgalt teenuste sisseostja, vaid et suudame end kehtestada innovaatiliste lahendustega. Miks mitte teha seda osaliselt avatud lähtekoodiga, et meelitada teisi üles ehitama oma tehisaru lahendusi Eesti platvormidele ning panustama siinsesse ärikeskkonda – ehk ka investeerima,” lisas ta.
Tikas soovitas, et iga ettevõte peaks palkama endale meeskonda tehisaru strateegi, kes oskaks kiiresti areneva tehnoloogia suundumusi pikema aja peale ette ennustada ja olukorras orienteeruda.
Kaljulaid märkis, et nagu iga tehnoloogilise murrangu puhul, kardetakse ka nüüd, et tehisaru võtab inimestelt töö ning edaspidi teevad kogu töö ära robotid. Tema sõnul pole aga põhjust muretsemiseks.
„Koos iga uue tehnoloogiaga tekib homo sapiens’ile uus nišš. Kaovad just need igavad tööd, mida me nagunii teha ei tahaks,” ütles Kaljulaid.
Tikas tõi esile ühe peamise põhjuse, miks Eestis tehisaru ja automatiseerimine seni veel suurema hooga pole käivitunud – asi on osaliselt ka meie madalates palkades. „Kui tööjõud on odav, siis ei tajuta automatiseerimise vajadust nii tuliselt,” märkis ta.
