18.11.2020 Kolmapäev

Karantiinileht - kas olete sellest kuulnud? Meie küsimustele vastas haigekassa esindaja.

Üsna vähesed on kuulnud, et eneseisolatsiooni suunatud lähikontaktsed saavad võtta karantiinilehe. Tõenäoliselt ei ole see termingi suuremale osale meist kõrvu puutunud. Ja ometi on see tõsi. Et asjast lähemalt aimu saada, küsitles RUP Evelin Trinki, Eesti Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhatajat.

Eesti Haigekassa.
Eesti Haigekassa. Foto: rup.ee

Mis on karantiinileht? Palun kirjeldage seda lähemalt, lisaks ka tingimusi, mis sellega kaasnevad.

Taustaks on oluline aru saada, et „karantiinileht“ on üks haiguslehe alaliike, kuid see eristub tavapärasest haiguslehest eelkõige järgmistes punktides:

1) haiguslehe väljastab arst inimese haigestumisel, kuid „karantiinilehte“ võib olla vajalik ka väljastada täiesti tervele inimesele (seetõttu erinevad ka mõningal määral hüvitamise tingimused);

2) karantiinilehe puhul on saadava hüvitise aeg piiratum. „Karantiinilehe“ puhul hüvitatakse inimesele tööandja poolt viis lehe päeva ehk alates 4. kuni 8. päevani ning haigekassa hüvitab alates 9. päevast (nagu tavapärase haiguslehe puhul), kuid erisus on selles, et alates 9. päevast edasi hüvitab haigekassa kokku maksimaalselt 7 päeva. Esimesed 3 päeva on inimese enda kanda.

Kas võimalus karantiinilehte saada on kõigil COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktseks tunnistatud inimestel?

Kuna töövõimetusleht on mõeldud tööl käivale inimesele haiguse ajal saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, siis on „karantiinileht“ mõeldud samuti töötavale inimesele.

Kui kaua on selline võimalus eksisteerinud ja miks sellest avalikult varem pole räägitud? Ilmselgelt on see tänase päevani paljudele inimestele uudis.

Need võimalused on teada perearstidele, kes selliseid lehti ka väljastavad. Ehk nagu ülal öeldud, tegemist on töövõimetuslehe ühe alaliigiga. Esimese laine ajal väljastati töövõimetuslehti Z diagnoosikoodiga ja just lähikontaktsetele. 

Juriidiline taust on järgnev:

18.05.2020 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus nr 170 "Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele" ( https://www.riigiteataja.ee/akt/317052020003).

16.07.2020 jõustus Vabariigi Valituse korraldus nr 257 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/317072020001). Korraldust muudeti 19.08.2020 ning muudatuse kohaselt kehtestati karantiin ka haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele (https://www.riigiteataja.ee/akt/318082020001).

1.10.2020 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus nr 336 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/329102020005). See korraldus kehtib kuni 31.12.2020.a.

Eelviidatud õigusaktiga kehtestati sarnased nõuded, mille kehtestas peaminister eriolukorra juhina 26. märtsil 2020. a. Neid õigusakte on mitu, kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 3 ütleb, et karantiini kehtivuse aeg tuleb määrata kindlaks haldusaktis. Kui haldusaktis määratud karantiini kehtivusaeg on lõppenud, siis VV on igakordselt otsustanud, kas jätkuvalt karantiini kehtestamine on vajalik.

Samas rõhutame veelkord, et see, millise koodi alusel lähikontaktne haiguslehe saab, ei ole inimese jaoks määrav. Nii tavapärase haiguslehe kui ka karantiinilehe alusel on hüvitamisel sama skeem -  esimesed kolm päeva hüvitiseta, tööandja maksab hüvitist alates 4. päevast kuni 8. päevani ja haigekassa maksab hüvitist alates 9. päevast. Hüvitise määr on 70%.

Ehk eneseisolatsiooni kohustusega haigega lähikontaktis olnud inimesi on koheldud võrdselt olenemata töölt vabastamise põhjuse koodist. Juhul kui lähikontaktne jääb haigeks, siis antakse talle tavapärane haigusleht. Haiguse korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva.

Kas inimene läheb lihtsalt oma perearsti juurde ja palub selle väljastada või ei käi see nii kergelt ja perearstil on enne väljastamist vaja täita veel mingid lisaülesanded?

Töövõimetuslehe väljastamine on alati arsti otsus, mille ta langetab patsiendiga suhtlemise järel.

Kui palju neid tänaseni välja on antud, on nende taotlemine pigem sage või pigem mitte?

Perioodil august kuni november on avatud 3579 karantiinilehte.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes