Ekspertiis hindas arvatavalt 1060. aastate alguses peidetud 1329 mündi
ja üheksa hõbeeseme väärtuseks ligi 200.000 eurot, millest pool kuulus
leidjale.
Maaomaniku loal mullu augustis põldu uurinud aardekütt sattus esmalt
muinasaegsele kirvele, siis võitlusnoale. Seejärel avastas mees mulla
seest sadu hõbemünte ning lõpuks purunenud poti killud.
1312 mündist koosnev viikingiaare peideti mulda oletatavasti 1060.
aastate alguses, hindasid Mauri Kiudsoo Tallinna ülikooli ajaloo
instituudist ning Ivar Leimus Eesti ajalooinstituudist.
Kiudsoo sõnul käitus aarde leidnud mees väga kiiduväärselt. "Kuna
päevavalgele tuli ka purunenud savinõu, võime kindlad olla, et kogu aare
on täiest koosseisus meieni jõudnud. Seda juhtub harva," rääkis ta
mullu sügisel Maalehele.
80 protsenti leitud müntidest on vermitud toona Saksamaa aladel töötanud
arvukates rahapajades, neile järgnevad arvukuselt Inglise, Taani,
Rootsi, Araabia ja Ungar mündid. Esialgse uurimise järel on tuvastatud
ka üks Itaalia ja kaks Böömi vermingut.
BNS
