Ja üks tugevamaid trende tundub olevat personaalsete boonuste asemel grupiboonuste kasutamine.
Selle aasta alguses avalikustasid kolm USA eksperti uuringu, milles väidavad, et firmades, kus on kasutausel grupiboonused, on tööjõu voolavus keskmiselt 11% võrra väiksem ning firmad naudivad ka omakapitali suuremat tootlust.
Eksperdid tuginevad 780 firma tegevuse analüüsile. Tegemist oli firmadega, kes osalesid USA 100 parima tööandja tiitli konkursil aastatel 2005-2007. Neist umbes pooled kasutasid grupiboonuse erinevaid vorme: aktsiaosalusi, optsioone, kasumi jagamist, ühise komisjonitulu jagamist jne. Lisaks grupiboonuste kasutamisele analüüsisid eksperdi ettevõtete ja töötajate ankeetide põhjal ka firmade organisatsioonikultuuri ning selle mõju kasumlikkusele. Töötajad andsid hinnangu muuhulgas väidetele, nagu “juhtkond usaldab inimesi, et nad teevad tööd ilma et peaks neil selja taga seisma”, “tunnen, et saan usaldada ja arvestada kolleegide koostööga” ja “tunnen, et saan oma õiglase osa firma kasumist”.
Ja nende andmete põhjal väidavad eksperdid:
- Kõrgeima kasumlikkusega ja väiksema tööjõu voolavusega firmades rakendatakse ühel või teisel moel grupiboonuseid ning lisaks on seal inimestel keskmisest suurem õigus ja vastutus teha oma töösse ja ka organisatsiooni keskkonda laiemalt puudutavaid otsuseid.
Miks see nii on? Põhjuseid pole vast liiga keeruline tuletada – alates vastutuse viimisest sinna, kus seda päriselt ja tulemuslikult saavad inimesed rakendada kuni läbi grupi boonuste tekkiva sotsiaalse kontrollini – kui keegi looderdab, siis see on ka kolleegide probleem.
Raimo Ülavere,
coach,
mindsweeper.ee
