Organisatsioon soovitab selle asemel otsida hoopis viise pensioniosakute omanike tootluse suurendamiseks ning erasektori täiendava rahastuse kaasamiseks, näiteks soodustades tööandjapensioni rakendamist, teatas FinanceEstonia.
"Pensionisüsteemi suhtes tehtavad otsused mõjutavad meie elu mitme järgneva kümnendi vältel. Küsimus ei ole ainult pensionite suuruses, vaid selles, kas riik suudab anda oma inimestele kindlustunde, et nende majanduslik tulevik on Eestis turvaline ka pärast aktiivse tööea lõppu," ütles FinanceEstonia juhatuse liige Raino Paron.
Tema sõnul on toimiv pensionisüsteem oluline kogu riigi turvalisuse ja majanduse stabiilsuse jaoks. "Praegust süsteemi annab kindlasti parandada. Aga enne, kui hakkame seda lammutama populistlikel või päevapoliitilistel eesmärkidel, tasuks vaadata ka Brexiti kogemust ja tagajärgi, mis võivad kaasneda riigi majandusele ja elanike heaolule, kui taolistele mitmetahulistele teemadele hakatakse kõvahäälselt pakkuma näiliselt lihtsaid lahendusi," märkis Paron.
FinanceEstonia juhatuse liikme Aare Tammemäe sõnul tuleks tegeleda Eesti elanike investeerimis- ja säästutoodete valiku laiendamisega."Suurem konkurents ja väiksemad investeerimispiirangud annaks positiivse tõuke paremaks tootluseks. Suuremad kodumajapidamise säästud tagavad inimeste parema heaolu tulevikuks," rääkis ta.
Organisatsiooni juhatuse esimees Andrus Alber lisas, et teise samba lammutamise asemel võiks inimestel olla hoopis võimalus suurendada vabatahtlikult sinna tehtavaid sissemakseid.
"Olulise osa elanikkonna jaoks on pensionifondide säästud pea ainukesed säästud. Fondihaldurite statistika näitab, et sama sissetulekuga inimeste puhul on teise sambaga liitunute säästud märkimisväärselt suuremad võrreldes sambaga mitteliitunutega," märkis Alber.
