30.03.2022 Kolmapäev

Eksperdid: Eestil tuleb olla valmis massiliseks rändeks Venemaalt

Ekspertide hinnangul tuleb Eestil  aasta lõpus olla tõenäoliselt valmis ulatuslikuks sisserändeks Venemaalt ning erinevalt koju naasta plaanivatest ukrainlastest soovivad venelased lahkuda Putini režiimi alt jäädavalt, kirjutab Postimees.

Raivo Vare, majandusekspert
Raivo Vare, majandusekspert Foto: erakogu

Vene sotsiaalmeedias soovitatakse Venemaalt Eestisse elama kolida neil, kellel mujal Euroopas tekiks keelebarjäär. Narvat esitletakse kui supervene linna. «Kõige sallivarnad migratsiooniseadused on Eestis. Kui Tallinnas elamine tundub liiga kallis, siis võib valida Narva, see on supervene linn suure venekeelse elanikkonnaga,» teatas näiteks juutuuber Varlamov.

Majandusekspert Raivo Vare sõnul on suur tõenäosus, et Venemaalt hakkab siia hulgaliselt põgenikke tulema.

Poolenisti poliitilised, poolenisti majanduspõgenikud,

ütles Vare.

«Ütleme nii, et aasta lõpuni kulgeb see asi veel vaikselt. Kui aga Venemaal miski ei muutu, kujuneb kumulatiivne efekt sanktsioonidest ja olukorra halvenemisest nii väljakannatamatuks, et inimeste massiline valmisolek sellest mingil viisil vabaneda kasvab järsult. Kui tullakse suure massiga illegaalselt, pole midagi teha, siis tuleb nad ikkagi vastu võtta. Me teame seda ja peame midagi tegema, et nii ei juhtuks."

Ka välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov tunnistas, et väljaränne Venemaalt on tõenäoline. «Aga selle siht ei ole kindlasti Eesti, vaid juba laiemalt Euroopa. Me näeme märke, me tajume seda, meil on ka faktiliselt üht koma teist teada selle kohta. Kas see aga lõpuks tähendab, et tahab tulla tuhat inimest, kümme tuhat või sada tuhat? Sõltub sellest, kui hulluks asi edaspidi läheb,» ütles Vseviov.

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul on Vene põgenikega olukord teine kui ukrainlastega. «Need, kes Venemaalt lahkuvad, on otsustanud, et nad ei taha enam mitte kunagi tagasi minna. Kas nad valivad elamiseks Eesti või mõne jõukama Euroopa riigi - kahtlustan, et pigem mõne jõukama,» lausus Eamets.

Viisade väljastamine Vene kodanikele on peatatud, kuid see ei puuduta neid, kel juba on kehtiv Schengeni viisa. Välisministeeriumi andmetel oli Venemaal asuvates Euroopa Liidu riikide välisesindustes 2020. aasta seisuga välja antud 635 271 Schengenii viisat.

«Suured massid muudavad mängureegleid, mitte vastupidi. Väike riik ammugi ei suuda sellega toime tulla, kui saabuvad suured inimhulgad. Teema, kuidas selleks valmis olla, hakkab tasapisi tõusma,» ütles Vare.

Vseviovi sõnul ei taga viisa omamine iseenesest veel piiri ületamist. «Eestil on suveräänse riigina võimalik piiridega igasuguseid otsuseid teha sõltumata sellest, kas ta on varem viisasid väljastanud või mitte,» selgitas Massiline ränne võib rahvuse ohtu seada.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru peab tõsiseks probleemiks, et viimase 30 aasta jooksul pole Eestis suudetud kaotada paralleelühiskonda, mis hõlmab venekeelset haridust ja hoopis teistsugust inforuumi. Massilise sisserände puhul võib see valusalt kätte maksta. «Meil on endiselt liiga palju sellist paralleelühiskonda, mis on keelepõhine, mitte huvide- või teadmiste- või oskustepõhine. 30 aasta jooksul on erinevused tegelikult süvenenud. Tõsi, viimased viis-kuus aastat on see tendents peatunud, aga kokkuvõttes on erinevused siiski pigem süvenenud,» nentis teadur.

Vare sõnul on venelaste suure rände peatamiseks vaja tugevat riigipiiri. «See roheline piir tegelikult ei pea, just sellistel puhkudel ei pea. Vaja on füüsilise piiri väljaehitamist,» ütles ta.

Vseviov seevastu leidis, et sõda ei tulnud meile üllatusena ja arvestatud on kõigega, kaasa arvatud piiride julgeolekuga. «Piirijulgeolekuga on tegeldud, see on absoluutselt pädevate asutuste tähelepanu all,» kinnitas ta. «Me loodame muidugi, et kõik need inimesed, kes soovivad Venemaal teistsugust ühiskonnakorraldust, ei lähe sealt ära, sest arusaadavalt on demokraatlikult mõtlevaid inimesi vaja ka Venemaal.»

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!