1923. aastal oli Eesti rahvaarv 1,09 miljonit. Mehi oli võrreldes naistega vähem, vastavalt 47% ja 53%. 2012. aastal oli rahvaarv 1,34 miljonit ehk üle 200 000 inimese võrra suurem. Ka naiste osatähtsus rahvastikus on ühe protsendipunkti võrra suurenenud. Rahvastiku vanuselist jaotust vaadates on näha vanemaealiste osatähtsuse suurenemist ning 2012. aastal on naiste osatähtsus vanemaealiste hulgas suurem kui meeste hulgas. 1923. aastal olid soolised erinevused vanemaealiste hulgas palju väiksemad.
1923.–1940. aastatel püsis rahvaarv stabiilsena, ent pärast Teist maailmasõda vähenes rahvastik ligi kümnendiku. Alates 1950. aastatest kasvas rahvaarv kuni 1990. aastani ligi 548 000 inimese võrra ja oli 1990. aastal 1,57 miljonit.
Rahvastikuprognoos aastaks 2050
Mis siis järgmise 40 aasta jooksul toimub? Eelkõige on oodata rahvaarvu vähenemist. Statistikaameti 2006. aastal tehtud prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,24–1,25 miljonit. Samas pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste avaldamist on põhjust teha uus prognoos aastani 2060.
Rahvastikupüramiid, 1923 ja 2050
Helerin Rannala,
juhtivstatistik,
Statistikaamet
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
