Eesti tõusis rahvusvahelise energia jätkusuutlikkuse indeksis aastaga kolme koha võrra 35. kohale, selgub Maailma Energeetikanõukogu raportist.
Tõusu peamiste põhjustena toob raport välja, et tänu vähenenud energiatarbimisele on paranenud energiaturvalisus ning suurenenud on ka elektritootmise mitmekesisus.
Keskkonna aspekti poolest on Eesti positsioon langenud, sest nõukogu teatel on halvenenud Eesti vee- ja õhukvaliteet. Suurimaks probleemiks on jätkuvalt kõrged elektritootmisest tulenevad süsihappegaasi emissioonid.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles analüüsi tulemusi kommenteerides, et põlevkivielekter on nii tarbija kui keskkonna jaoks liiga kallis. Ministri sõnul oleks üks võimalus olukorda parandada näiteks biogaasi kasutuselevõtt riigi toetatud maakonnaliinidel.
Positiivsetest arengutest mainib raport Eesti taastuvenergia tootmise kasvu, mis on võimaldanud valitsusel alustada läbirääkimisi taastuvenergia subsiidiumite vähendamise üle, uusi elektri kandeühendusi naaberriikidega ja avatud elektriturgu.
Läti langes indeksis aastaga 14 koha võrra 37. kohale ning Leedu 9 koha võrra 31. kohale. Pingerea esikolmiku moodustavad Rooti, Šveits ning Kanada.
