Organisatsioon hindab internetivabadust skaalal 100–0. Mida madalam skoor, seda parem internetivabaduse olukord. Eesti paigutus teist aastat järjest Islandi järel teisele kohale. Islandi skoor on jätkuvalt kuus punkti, Eesti näit paranes tänavu 9-lt 8-le.
Esiviisikus on veel Kanada (15 punkti), Austraalia (17) ja Saksamaa (17). USA platseerus 19 punktiga kuuendale kohale. Gruusia hoiab 26 punktiga 12. positsiooni.
Ühtekokku hinnati interneti olukorda „vabaks“ 19 riigis. Osaliselt vabad on selle hinnangul 31 ja „mittevabad“ 19 riiki.
Madalaima hinnangu andis organisatsioon Iraanile, mille ees paiknevad Süüria, Hiina, Kuuba, Etioopia ja Usbekistan. Suurima languse on pingereas läbi teinud Venemaa ja Türgi, oluliselt on positsioone loovutanud Ukraina, Angola ja Aserbaidžaan. Venemaa langes aastaga 41. positsioonilt 50-ndale ja Türgi 38. kohalt 43. tabelireale.
Freedom House'i teatel halvenes internetivabaduse olukord sel aastal 65-st vaadeldud riigist 36-s.
Mõnedel juhtudel on valitsused internetikasutajate jälgimise ja teisitimõtlejate vastaste meetmete õigustamiseks ära kasutanud paljastusi USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) jälgimistegevusest.
„Riigid võtavad vastu seadusi, mis legitimeerivad asetleidvaid repressioone ja kriminaliseerivad teisitimõtlemist veebis,“ seisis raportis. „Veebikasutamise eest peetakse kinni rohkem inimesi kui kunagi varem. Veebiväljaannetele avaldatakse enesetsensuuriks üha suuremat survet ja erafirmad seisavad silmitsi uute nõudmistega täita valitsuste korraldusi andmete edastamiseks või sisu kustutamiseks,“ nähtus raportist.
Ajavahemikul 2013. aasta maist 2014. aasta maini esitati 41 riigis seaduseelnõu või võeti vastu seadus sõnavabaduse piiramiseks internetis või valitsusepoolse jälgimise laiendamiseks.
Alates 2013. aasta maist on 65-st vaatluse all olevast riigist 38-s internetis sõnavabaduse kasutamise eest poliitilise tegevusega seotud juhtudel inimesi kinni peetud, seda peamiselt Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
„Surve sõltumatutele veebilehtedele, mis on paljudes riikides ainsad kitsendustest vabad allikad, on dramaatiliselt suurenenud. Süürias, Egiptuses, Ukrainas ja Türgis langesid rünnakute ohvriks kümned vabakutselised ajakirjanikud. Mõned valitsused karmistasid veebiplatvormidele litsentside väljastamise tingimusi ja neid puudutavaid regulatsioone.“
Raportis viidati mitmele Venemaa valitsuse katsele blokeerida veebilehekülgede sisu ja mõista õigust poliitilise teisitimõtlemise eest. Türgi puhul tõi Freedom House välja suureneva tsensuuri, eriti sotsiaalmeedia üle.
