Eesti inimene tarbib keskmiselt 36,8 kilo sealiha, 20,8 kilo linnuliha, 7,8 kilo veiseliha ja 0,6 kilo lamba- ja kitseliha aastas, selgub Põllumajandusministeeriumi mullusest lihaturu ülevaatest.
Kui sealiha tarbimine on võrreldes 2011. aastaga kasvanud 3,7 protsenti, siis linnu- ja veiseliha tarbimine on vähenenud vastavalt 5,5 ja 31,6 protsenti.
Võrreldes Eesti lihatarbimist Euroopa Liidu (EL) omaga, siis põhiliseks erinevuseks on see, et Eesti inimene sööb oluliselt vähem veise-, lamba- ja kitseliha, märgitakse uuringus. Sea- ja linnuliha tarbimine on samuti EL-i keskmisest väiksem, kuid mitte nii palju.
Veiseliha tarbimise vähenemise üheks põhjuseks võib olla elusveiste suur väljavedu ja veiseliha toodangu vähenemine. Samuti mõjutab oluliselt veiseliha tarbimise vähenemist hinnatõus.
Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige sisendihindade kasv, mis omakorda mõjutab veiseliha kokkuostuhindu.
Veiseliha kokkuostuhinnad on alates 2007. aastast järjest kasvanud. See omakorda mõjutab ka liha ja lihatoodete hindu. Veiseliha jaehind on esialgsetel andmetel viimasel kahel aastal vähenenud võrreldes eelneva aastaga, kuid püsinud ikkagi kõrgel tasemel, olles enam kui kuus eurot kilogrammi eest.
2012. aasta esialgsete andmete järgi oli sealiha jaehind võrreldes 2011. aastaga 0,05 eurot ehk üks protsenti madalam ja veiseliha jaehind 0,55 eurot ehk 8,2 protsenti madalam.
