Kuigi Eesti ajakirjanikud seisavad silmitsi füüsiliste ja veebipõhiste ohtudega, mis soodustavad enesetsensuuri, on neil kaitsev õiguslik ja poliitiline keskkond, on kirjas RSFi 2025. aasta raportis.
Meediavabadust piiravad seadused ja rahastusprobleemid
RSF edastas, et viimasel kümnendil toimunud konsolideerumisel on Eesti meediaturul nüüdseks kaks suuremat meediamaja: Postimees Grupp ja Ekspress Grupp, lisaks avalik-õiguslik ringhääling ERR, kohalik meedia ja mitu sõltumatut internetiväljaannet.
Venekeelne meedia, sealhulgas avalik-õiguslik telekanal, avalik-õiguslikud ja eraraadiojaamad ning sõltumatud veebilehed, teenindavad venekeelset vähemust, mis moodustab 25 protsenti elanikkonnast, lisas RSF.
Poliitilist keskkonda on iseloomustanud ajakirjanduse suhtes neutraalne hoiak ja vähene verbaalne rünnakulisus, mis on võimaldanud ajakirjanikel poliitikuid kartuseta vastutusele võtta.
Kuigi ajakirjandusvabadus on Eestis põhiseadusega tagatud, piiravad meediavabadust õigusaktid, mis kaitsevad laimamise ja isikuandmete avaldamise eest.
Eesti erameedia tegutseb väikesel turul
Majanduslikust poolest märgitakse, et meediaomand on Eestis nii kontsentreeritud, et seda võib pidada oligopoliks (turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakuvad ainult mõned vähesed müüjad).
Raportis on kirjas, et kahe suure meediakontserni omanikel on osalusi ka teistes ärisektorites. Eesti erameedia tegutseb väikesel turul, kus on piiratud juurdepääs rahastamisele, mis piirab neid uute tuluallikate otsimisel, näiteks ürituste korraldamisel. Avalik-õigusliku ringhäälingu eelarve on üha piiratum ja võib olla poliitilise mõju all. Füüsilised rünnakud ajakirjanike vastu on äärmiselt haruldased ning kuritegude ja nende vastu suunatud ähvarduste toimepanijad antakse kohtu alla.
Kõige vabama ajakirjandusega riik on indeksi alusel Norra, ja seda juba 2017. aastast. Eestile järgnevad Madalmaad, Rootsi, Soome, Taani ja Iirimaa.
Leedu on pressivabaduselt maailmas 14. ja Läti 15. kohal. Ameerika Ühendriigid on indeksis 57. kohal, Ukraina 62. ja Venemaa 171. kohal.
Kolm kõige väiksema meediavabadusega riiki on Hiina, Põhja-Korea ja Eritrea.
