Digieksam tähendab, et paberi ja pliiatsi kasutamise asemel tuleb õpilasel vastused ning parimad mõtted arvutisse trükkida. Digieksamil on hulga tingimusi, mis on vaja täita, et keskkond sobiks eksami tegemiseks: alustades arvutite nõuetega ning lõpetades sellega, kuidas õpilased eksami ajal on paigutatud. Muuhulgas peab näiteks sülearvuti kasutamisel olema tagatud terve eksami vältel vooluühendus, et miski eksami tegemist ei segaks. Kuigi lubatud on nii süle- kui ka lauaarvutid, on koolid olukorras, kus arvuteid napib või on need vaja kooli pealt kokku tassida.

Tartu Miina Härma gümnaasiumis on kaks arvutiklassi: üks suurem ja teine veidi väiksem. Kahest klassist jääb aga kahele paralleelile siiski väheks, kirjutab Tartu Postimees. 

Ühe lahendusena on võimalik kasutada koolis olevaid sülearvuteid, kuid siis on õpilased ebavõrdses seisus, nentis Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. «Ehk saame hakkama nii, et korjame kooli pealt puuduolevad arvutid kokku, näiteks õpetajate toast,» sõnas ta.

On ka koole, kus arvutite puudumine on aga hoopis suurem mure. Näiteks kuigi Tartu katoliku hariduskeskuse on üks arvutiklass, on vaja luua juurde ka teine. «Tuleb teha korralik investeering, et tekitada veel üks püsiühendusega arvutiklass,» ütles katoliku hariduskeskuse direktor Liina Tamm.

Ka Tartu suurimas põhikoolis, ligi kaheksasaja õpilasega Kivilinna koolis pole püsivalt nii suurt arvutiparki, et kõigile eksami ajaks arvutit jaguks. Kuid direktor Karin Lukki sõnul on eksamit saanud sel ja ka eelmisel aastal harjutada ning see on andnud aega ettevalmistusi teha.

Eksamiks tuleb Kivilinna koolis töökohti juurde luua, mis tähendab, et kooli IT-juhil kulub kaks tööpäeva eksamiks ettevalmistuseks ning ligi poolteist päeva kõigi seadmete kokku korjamiseks.

Tartu haridusosakonda pole siinsed koolid aga pöördunud murega, et digieksamiks valmistumisel oleks tuge vaja. Siiski on haridusosakonna juhi Riho Raave sõnul nad selleks valmis. «Kui on vaja, siis mingil määral ikka saame toetada, kõik sõltub sellest, mida on vaja,» lausus ta. «Päris suure tehnika puhul oleks pidanud neid väljaminekuid varakult planeerima.»

Selleks, et igal koolil oleks piisavalt arvuteid ja muid seadmeid, on oluline teha koostööd teiste sama piirkonna koolidega ning appi saab tulla ka kohalik omavalitsus, soovitas haridus- ja noorteameti (Harno) eesti keele kui riigikeele ja teise keele ning võõrkeelte hindamisvaldkonna peaspetsialist Liisbet Eero.

Miina Härma gümnaasiumi õppejuhi Terje Halliku sõnul ei lõpe digieksamitega seotud peavalu aga ka siis, kui arvutid on olemas ja töökohad loodud. Enne eksamit tuleb iga eksamiks kasutatav arvuti eraldi parooliga registreerida ning veenduda, et arvuti vastab tingimustele.

Lisaks eksami tehnilisele poolele on õpetajate ja koolijuhtide seas palju kõneainet tekitanud inglise keele valikeksami suulise osa muutus, nimelt peab eksamit tegev noor edasipidi rääkima õpetaja asemel arvutiga.

Katoliku kooli juhi sõnul ei ole see aga parim lahendus. «Kurb oli vaadata, kuidas inimene räägib ekraaniga,» ütles Tamm. Lisaks sai ta tagasisidet ka õpilastelt, et olukord oli neile ebamugav. Need õpilased, kes on harjunud kodus arvutimänge mängima ja mängu ajal teisi nägemata suhtlema, tundsid ennast uues olukorras paremini, märkis Tamm.

Ka Härma kooli juhti Tannbergi teeb inglise keele eksami suulise osa korraldus nõutuks. Et võõrkeele eksami suulise osa eesmärk on mõõta ka õpilase suhtlusoskust, ei saa arvutiga rääkides tema hinnangul olla tegu suhtlusoskuse, vaid rääkimisoskuse mõõtmisega.

Harno peaspetsialist Liisbet Eero märkis, et eksamite arvutisse üleviimise üks suur eesmärk on õpetajate töö lihtsustamine. «E-eksamid võimaldavad hinnata õpilaste aine omandamist objektiivsemalt,» selgitas ta. «Samuti välistab automaatne hindamine inimlikud eksimused, näiteks valesti loetud punktisumma.»

Kui objektiivsus võib Härma kooli õppejuhi Terje Halliku sõnul olla digieksami üks õigustus, jääb ta tööde parandamise kiiruse asjus skeptiliseks, sest kogemus on näidanud, et arvutiga ei ole alati kiirem. Hallik tõi näiteks, et kui ajaloo-olümpiaad tehti paberil, parandasid nende kooli õpetajad tööd alati samaks õhtuks ära. Nüüd arvutis tehtava olümpiaadiga tuleb tulemust oodata nädal või paar.

Digieksamite ümber on palju segadust, kuid nii Tannbergil kui ka Hallikul on praegu kõige suurem soov saada teada, miks on seda uuendust vaja ning kas otsust toetavad teadusuuringud.

Kuigi segadust on palju ja koormuse tõus on vältimatu, on koolid valmis muutustega kaasas käima, kuid eeldusel, et need toetavad suuremat eesmärki. Lihtsalt ühe protsessi arvutisse viimine ei saa Härma kooli juhi sõnul olla eesmärk omaette.

Vastuseid otsitakse koos õpetajate ja teiste koolide kolleegidega, kuid tegelikult oodatakse tsentraalsemat lähenemist. «Meie ei peaks nii palju juurdlema, vaid nendele küsimustele peaks vastama haridusteadlased ja ministeerium,» mõtiskles Härma kooli õppejuht Terje Hallik.