Kuigi peaaaegu kõikides Eesti, Läti ja Leedu kodudes on köögitehnika, televiisor, mobiiltelefon, arvuti või sülearvuti, on 22 protsendil eestlastel lisaks kodus mängukonsool, Lätis on sama näitaja aga 15 ja Leedus 14 protsenti. Eestlaste tehnoloogialembus tuleb esile ka mitmete teiste näitajate kaudu: 60 protsenti eestlastest omab kodus hi-fi audiosüsteemi, kuid Lätis ja Leedus on antud näitajad vastavalt 51 ja 40 protsenti. Eestlastel on ka rohkem video-, DVD- või Blu-ray-mängijaid kui lätlastel ja leedulastel, vastavalt 62, 57 ja 58 protsenti.
Uuringust selgus, et telefon on paljude inimeste jaoks fotokaamera eest. Pildistamine on helistamise ja sõnumite saatmise järel kolmandana kõige populaarsem funktsioon telefonidel ja seda eriti noorema põlvkonna (18–24-aastaste) ja nutitelefonide kasutajate seas. Eestis kasutatavad rohkem kui pooled majanduslikult aktiivsed inimesed tehnoloogiat harivate materjalide lugemiseks või vaatamiseks, alla 24-aastaste hulgas on õppematerjalide lugemine läbi nutivahendite veelgi populaarsem.
Televiisori vaatamine on noorema generatsiooni hulgas Baltikumis vähenemas, kuid vanema põlvkonna jaoks on see endiselt oluline. Eestis vaatab televiisorit kõige vähem alla 35-aastane inimene, kuid kõige rohkem vaatab 45-55-aastane abielus inimene, kellel on kodus nutitelevisioon. Eestlased vaatavad televiisorit rohkem kui naaberriikide elanikud.Baltimaade inimesed ei tunne, et tehnoloogia oleks näost-näkku suhtlust vähendanud. 71 protsenti eestlastest leidis, et tänu tehnoloogiale on kergem perekonnaga kontakti hoida ja kohtumisi kokku leppida. Ligi kolmveerand 55-65-aastastest eestlastest leiab, et tehnoloogia toob neid perega kokku.Uuring viidi läbi Balti riikides ligi 2200 vastaja hulgas. Tarbijakäitumise uuringut hakatakse läbi viima kaks korda aastas.
