2012. aasta raportis tuuakse välja, et kuigi Eesti vabakond aktiveerus märgatavalt, andsid avaliku võimu suhtumises tooni tipp-poliitikute üleolevad ja kriitikuid naeruvääristavad väljaütlemised, seda eriti riigi tasandil ja Tallinnas. Probleeme nähakse ka koostöös avalike teenuste osutamisel, kus võim väljendab sõnades küll ootust vabaühenduste suurema rolli järele, ent on passiivne investeerima nende suutlikkusse ja kaasama ühendusi aruteludesse kogukondade vajadustest.
Eesti tugevaimate külgedena nähakse vabakonna tegevust soodustavat taristut ja õiguslikku keskkonda, nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste majanduslikku elujõulisust, märkis vabaühenduste liidu EMSL-i juhataja Maris Jõgeva.
Uuringus vaadeldakse iga-aastases võrdluses 29 piirkonna riiki, kus tegutsevate vabaühenduste arv ulatub Türkmenistanis registreeritud 106 organisatsioonist Venemaa 400 000-ni. Piirkonnale tervikuna hinnati läinud aastat esmakordselt pärast majanduskriisi puhkemist pigem positiivseks, kuid toodi välja vabaühenduste olukorra kiire halvenemine Ungaris, Tadžikistanis ja Venemaal.
Eesti järel teisele kohale paigutab indeks regioonis Poola, järgnevad mõningase vahega Tšehhi, Slovakkia, Läti ja Leedu. Nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste elujõulisust Usbekistanis, Valgevenes ja Türkmenistanis.
Eesti raporti koostamist koordineerib EMSL.
