05.03.2012 Esmaspäev

Arendus stiilis „tule eile meile“ on eilne päev

Arendus stiilis „tule eile meile“ on eilne päevÜlo Vihma,
koolitaja,
Meeskonnakoolitus & Arendus

Kunagi kinkis üks Moskva kunstnik Brusilovski mulle oma graafilise lehe nimega Privjazannosti – Seotused.  See rippus meie elutoa seinal, kuni me tast tüdinesime. Tõsiasi, et me kõik oleme paljude inimestega (vaimselt) seotud, ei vaja kogu aeg meeldetuletamist.

Küll aga on võiks huvi pakkuda see, mismoodi me seotud oleme ehk millised on meie seotuse stiilid. Seda teemat on viimasel ajal ka üsna palju uuritud, eriti baasilisi seoseid lapse ja vanemate vahel.  On leitud, et see, mis toimub esimese kahe eluaasta jooksul lapse ja ema vahel, määrab kogu hilisema perioodi arengu iseärasused.

Nt. John Bowlby jt. uurimustest on selgunud, et normaalse arengu eelduseks on lapse ja ema emotsionaalne seotus, mis on liigi ellujäämise ja kohastumise jaoks oluline. Sisuliselt on tegemist emotsionaalse eneseregulatsiooniga, mille oluliseks osaks on oskus hirmudega toime tulla. Lähedane suhe annab lapsele turvalisuse, mis omakorda võimaldab tal hilisemas elus emotsionaalset iseseisvust.  Turvalisuse puudus tekitab suhtlusraskusi, aeglustab vaimsete võimete arengut, tekitab agressiivsust ja madalat enesehinnagut.

Suhetes lastega on vähemalt kolm emotsionaalsete suhete stiili:

  • turvaline,
  • tõrjuv,
  • ambivalentne.

Viimane tähendab seda, et kui ema lahkumisel laps nutab, siis taas kohtudes otsib nii kramplikult kontakti kui ka näitab viha ema vastu.  Täiskasvanul väljendub see hirmus, et partner võib ta maha jätta ja vajadusel olla partnerist sõltuv.

Sellised seotused  võivad ilmneda ka töösuhetes.  Paljude juhtide soov, et nende alluvad oleksid iseeseisvad, kõrge initsiatiivi ja vastutusega töötajad, et tarvitse vaatamata nende püüdlustele kunagi täituda, kui töötaja varases elus seda kujundavat seotust oma vanematega  polnud. Tuleb tõdeda, et emotsionaalse intelligentsuse (EQ) võti peitub lapsepõlves.

Siiski näitab praktika, et ka täiskasvanud peast saab oma võimeid arendada, kui selleks  kõvasti pingutada. Juhtidel ja nende abilistel, personali- ja koolitusspetsialistidel,- on sealjuures oluline teadvustada, et arendustöö  viljad ei tule kiirelt kätte. Mulle tundub, et ka meie ühiskond tervikuna on küpsenud selles suunas, et mõtlemine „kiirelt targaks ja rikkaks“ on jäänud seljataha ning enda ja organisatsiooni arendusse ollakse valmis rohkem panustama.

Ülo Vihma,
koolitaja,
Meeskonnakoolitus & Arendus


Avaldatud RUP.ee Profiblogis 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255