Inspektsiooni teatel on nende poole viimastel kuudel pöördunud hulk inimesi, kes kurdavad, et pangad on hakanud oma klientidelt uusi isikuandmeid küsima, kuid pole seda tegevust kuidagi põhjendanud. Samuti pole inimestele arusaadav, millistele küsimustele on vastamine kohustuslik ja millistele vabatahtlik.
„Seadusest tuleb nõue, et andmetöötlus peab kliendi jaoks olema läbipaistev. Inimeste jaoks peab olema selge, miks nad peavad enda kohta täiendavaid andmeid esitama. Samuti peab inimesel olema võimalik kergelt eristada, milliseid andmeid ta peab esitama seaduse alusel ja milliste andmete esitamine on vabatahtlik,” rõhutas inspektsiooni peadirektor Viljar Peep pressiteates.
Vastuseks inimeste kaebustele alustas inspektsioon seiret, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil küsitakse ja kas selle raames täidetakse kõiki isikuandmete kaitse seaduse nõudeid. Seire tulemusena selgus, et pankade kliendiandmete uuendamine tuleneb suures osas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivist. Lisaks siseriiklikule regulatsioonile tuleb pankadel lähtuda rahvusvahelistest õigusaktidest ning korrespondentpankade nõudmistest.
Nimetatud tähelepanekud ajendasid inspektsiooni saatma pankadele ringkirja, milles juhiti tähelepanu seire käigus avastatud puudujääkidele ja paluti oma teavitustööd selles osas parandada. Inspektsiooni arvates tuleks asjale kasuks näiteks eeltäidetud küsimustiku kasutuselevõtt. Samuti tegi tegi inspektsioon pankadele ettepaneku oma töötajaid koolitada, et need oleksid valmis andma klientidele pädevaid selgitusi.
