Tootlikkuse praegune tase on Eestis 65%. Kavas seatakse eesmärk tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu (EL) keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%-ni ja 2020. aastaks 80%-ni. Eelduseks võetakse, et EL-i tootlikkus kasvab keskmiselt üle ühe protsendi aastas ja eesmärgiks, et Eesti tootlikkus hõivatu kohta kasvaks ligikaudu kaks protsendipunkti kiiremini kui EL-i keskmine näitaja.
Majanduse mahu säilitamiseks vähemalt praegusel tasemel suureneb vajadus töötajate järele konkurentsivõime kava kohaselt iga aastaga. Seetõttu kasvab ka vajadus kõrgema tööhõive järele tulevikus, mis omakorda tähendab vajadust suurendada hõive määra ka nendes Eesti piirkondades, kus tööga hõivatute täiskasvanute tase on üldisest Eesti keskmisest madalam.
Tööhõive tase on pärast vahepealset kõrgtaset Eestis Euroopa Liidu keskmisest natuke allapoole langenud. Seetõttu on Eestil võimalik ka lähiaastatel vähenevast tööealisesse vanusesse jõudvate noorte arvust hoolimata tööjõu rakendatuse taset märkimisväärselt tõsta. Praegusest kõrgemaks kasvav tööhõive ja pikemas perspektiivis ka 65-aastaste ja vanemate elanike valmidus tööd teha peavad aitama tööealise elanikkonna vähenemist tasandada ning sellega peaks kaasnema ka osa tulevasest majanduskasvust.
Kavas märgitakse, et on ka selge, et edasise rikkuse märkimisväärseks kasvatamiseks peab ennekõike suurenema Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus. Eesti tootlikkus on suhteliselt madal, mis tähendab sisuliselt, et firmad on vähe investeerinud, kasutatakse palju inimressurssi, valmistatakse suhteliselt odavat toodangut ja osutatakse madala lisandväärtusega teenuseid.
Kiire tööealise elanikkonna vähenemine ja Eesti sisemajanduse koguprodukti komponentide analüüs näitab, et tööealised elanikud peaksid sõltumata piirkonnast või soost olema maksimaalselt hõivatud võimalikult kõrge lisandväärtusega ettevõtmistes.
BNS
