Välismaal käib tööl ligi 25 000 püsivalt Eestis elavat inimest, neist üle 15 000 on ametis Soomes, selgub rahvaloenduse andmetest.
Viimase rahva ja eluruumide loenduse andmetel käib välismaal tööl 24 907 püsivalt Eestis elavat inimest ehk 4,4 protsenti hõivatud inimestest, teatas statistikaamet BNS-ile. Väljaspool kodumaakonda käib tööl 28 984 inimest.
"Võrreldes eelmise rahvaloendusega on üheks suurimaks muutuseks välismaal tööl käivate elanike arv. See on eelmise loendusega võrreldes ligi kümnekordistunud," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 2646 inimest.
Loenduse andmetel töötab Soomes 15 140, Norras 1872, Rootsis 1532, Venemaal 1357, Suurbritannias 732 ja Saksamaal 616 Eesti püsielanikku. "Välismaal töötavatest Eesti elanikest 61 protsenti töötab Soomes. Suurim on Soomes töötavate inimeste osatähtsus Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal," ütles Beltadze. Venemaa on oluliseks töörände sihtpunktiks Ida-Virumaa eeskätt Narva linna inimestele ja Rootsi enim Hiiu maakonna hõivatutele.
Riigisisese töörände puhul on tõmbekeskusteks Harjumaa, sealhulgas Tallinn ja Tartumaa, sealhulgas Tartu. Tallinna ja Tartu töörände saldo on positiivne. Kõigi ülejäänud maakondade hõivatutest on enesele kodumaakonnas töökoha leidnud ligi 80 protsenti.
Enim töötavad väljaspool kodumaakonda Raplamaa elanikud. Harjumaa on esimeseks töörändesihiks Raplamaa (25,4 protsenti), Läänemaa (9,68 protsenti), Järvamaa (8,07 protsenti), Lääne-Virumaa (6,57 protsenti), Pärnumaa (3,95 protsenti), Saaremaa (3,8 protsenti), Ida-Virumaa (3,44 protsenti) ja Viljandimaa (3,43 protsenti) hõivatutele.
Tartu on esimene töörände sihtpunkt Jõgevamaa (9,73 protsenti), Põlvamaa (9,68 protsenti), Valgamaa (7,26 protsenti) ja Võrumaa (2,82 protsenti) inimestele.
