Teenindussektor on enim hädas turvatöötajate, kokkade, klienditeenindajate ja puhastusteenindajate leidmisega, tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, masinõmblejaid, tislereid, ehitus projektijuhte ja spetsialiste. Puudus on bussi- ja kaugsõiduautojuhtidest, teatas töötukassa.
Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske täita õdede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris õpetajate ja õpetajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.
Tööjõuvajaduse suurenemise põhjused on erinevad: kui informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris puudutab nõudluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises võib põhjuseks olla tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused või tööjõu liikumine riigist välja.
Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik küll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli lõppu ei siirduta erialasele tööle palgatingimuste või muude põhjuste tõttu. Kahanevat populaarsust on märgata käelisi oskusi nõudvate erialade nagu metalli või puidu töötlemise osas. Klienditeeninduses võib värbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, töötaja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja väiksema koormuse järele.
Tööjõuvajaduse baromeetrit koostab töötukassa kaks korda aastas, prognoosides, millistel ametialadel on tööturul töötajate ülejääk, töökäte puudus või tasakaal.
Baromeetri prognoos on lühiajaline, annab operatiivse ülevaate tööjõuvajadusest regionaalsel tasandil ning täiendab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Kutsekoja pikaajalisi kogu Eestit hõlmavaid tööjõuvajaduse prognoose.
Tööjõuvajaduse prognoosi koostavad töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates vajadusel ka teisi eksperte.
