Kuna majanduskasvu kiirenemine on tulenenud peamiselt tootmismahtude suurenemisest tööstussektoris, siis on ka hõive kasv olnud peamiselt mõjutatud tööstusvaldkonna töötajate arvu tõusust.
Tööturu arengud 2010. aasta lõpukuudel olid rahandusministeeriumi
suveprognoosis eeldatust mõnevõrra positiivsemad. Lähikvartalitel on
oodata tööpuuduse jätkuvat stabiilset vähenemist ja selle aasta
kokkuvõttes võib tööpuudus osutuda oodatust mõnevõrra madalamaks.
„Eesti majandus on näitamas oodatust paremaid tulemusi, kuid põhiline on
siiski ootustele vastav: buumi aja moonutustele peab järgnema
ümberstruktureerumine ja siseturult välisturgudele orienteerumine. Ning
riiklike stiimulitega tuleb olla väga vaoshoitud ja täpne, sest need
takistavad kohanemist, ei saa tuua olulist paranemist ja on väga
kulukad,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.
Tööpuuduse määr vähenes neljandas kvartalis juba kolmandat järjestikust
kvartalit ning ulatus 13,6 protsendini ehk 93 300 inimeseni. Töötute arv
vähenes võrreldes aastatagusega 13 400 inimese võrra ning võrreldes
eelmise kvartaliga 12 600 inimese võrra. Kui kahe eelmise kvartali puhul
alanes töötus peamiselt vähem kui aasta tööta olnute vähenemise tõttu,
siis neljandas kvartalis vähenes olulisel määral pikaajaliste töötute
arv. Võrreldes kolmanda kvartaliga oli neljandas kvartalis pikaajalisi
töötuid 10 300 inimese võrra vähem.
Oluliselt on vähenenud ka naiste ja meeste tööpuuduse erinevus.
Tööpuuduse tipp jäi möödunud aasta esimesse kvartalisse, mil see ulatus
19,8%-ni. Meeste tööpuudus oli sel ajal 25,2% ning
naiste oma 14,2%, neljandas kvartalis olid vastavad näitajad
14,2% meestel ja 13% naistel. Aasta keskmine töötus
oli 2010. aastal 16,9% ning töötute arv 116 000.
Mitteaktiivsete inimeste arv vähenes neljandas kvartalis aastatagusega
võrreldes 3000 inimese võrra. Mitteaktiivsus vähenes peamiselt haiguse
või vigastuse, rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse ja õpingute
tõttu töölt kõrvale jäänud inimeste arvelt, vastavalt 5600, 4300 ja 3200
inimese võrra.
Neljandas kvartalis jätkus tööviljakuse ehk ühe töötaja loodud
lisandväärtuse reaalkasvu suurenemine, ulatudes esialgsel hinnangul 4,5%-ni.
Rahandusministeerium
