Kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – läbiviidav küsitlus on
sisendiks tööjõuturul toimuvate muutuste ja nende mõjutegurite vahetule
analüüsile. Esimene uuring pannakse kokku aprilli andmete põhjal ja
selle tulemused avaldatakse juunis.
„Nii ettevõtjate kui ka riigi seisukohalt on tänasel päeval oluliste
otsuste tegemisel puudu kiirest ja kogu Eestit hõlmavast palgainfost,
mis iseloomustaks tegelikult tööjõuturul toimuvat,“ ütles keskliidu
juhataja Tarmo Kriis. „Riigiametite poolt avaldatavad andmed palkade,
väljamaksete ja kogutud maksude kohta on kasutatavad pigem makrotasemel –
ettevõtete palgataset on nende põhjal keeruline korrigeerida. Puuduseks
on andmete avaldamine ka suhteliselt pika viitajaga.”
Kriisi sõnul väärivad erasektoris palgauuringutega tegelevad firmad
kindlasti tunnustust, kuid Eesti turul, kus väikeettevõtteid on palju,
jäävad need uuringud sageli suurettevõtete ja Tallinna-keskseks.
Esimesse uuringusse valitud 10 palgatundlikuma ametiala andmetest piisab
palgaturul toimuva kohta järelduste tegemiseks suuremale osale
ettevõtetest.
Valitud ametialad on:
- sekretärid,
- raamatupidajad,
- müüjad-kassapidajad,
- üldehitustöölised,
- veoautojuhid,
- tootmise lihttöölised,
- laotöölised,
- klienditeenindajad,
- arvutihooldajad ja
- varustajad.
Edaspidi on kavas seda nimekirja pikendada.
Uuringutulemused annavad ülevaate valimi keskmisest töötasust ja
palgavahemikust, põhipalga ja tulemustasu vahekorrast, pakutavatest
soodustustest, samuti viimase kuue kuu jooksul toimunud ja
kavandatavatest muutustest ametiala töötasude lõikes.
Eesti Tööandjate Keskliit
