28.04.2016 Neljapäev

Tööandjad tervitavad töötaja spordikulude maksust vabastamist

Tööandjate keskliit tervitab valitsuse otsust vabastada tööandjad 2018. aastast erisoodustusmaksust, juhul kui nad toetavad kuni 400 euroga aastas oma töötajate liikumisharrastusi ja tervise edendamist.

Toomas Tamsare sõnul on tööandjad aastaid tööd teinud, selleks et töötajate tervisesse investeerivaid tööandjaid erisoodustusmaksuga ei karistataks
Toomas Tamsare sõnul on tööandjad aastaid tööd teinud, selleks et töötajate tervisesse investeerivaid tööandjaid erisoodustusmaksuga ei karistataks Foto: PM

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on keskliit selle nimel aastaid tööd teinud, et töötajate tervisesse investeerivaid tööandjaid selle eest erisoodustusmaksuga ei karistataks.

Ehkki tööandjate hinnangul peaks maksu alt vabanev summa olema kolm korda suurem ja tervise edendamise alla käivate võimaluste ring laiem, on valitsuse kolmapäevane otsus väga oluline samm edasi, märkis keskliit oma kodulehel.

“Tööandjal peab olema võimalik toetada oma töötajate tervise heaks tehtavaid ennetavaid tegevusi, nagu sportimine, massaaž jne, et hoida ära tekkida võivaid terviseprobleeme, mis läheksid kokkuvõttes oluliselt kulukamaks nii riigile, tööandjale kui ka töötajale endale. Arvestades süvenevat tööjõupuudust, aina kaugemale nihkuvat pensioniiga ja vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomist, on töötaja füüsiline ja vaimne tervis olulisem kui kunagi varem. Riik ei tohiks teha takistusi ettevõtjate soovile sellesse investeerida,” ütles Tamsar.

Peale selle tegi keskliit ettepaneku võimaldada tööandjal tasuda töötajatele osutatud tasuliste tervishoiuteenuste eest, seda tööjõumaksudega maksustamata ja ilma piirmäärata. Ehk et kui tööandja on sellise nõusoleku andnud, on töötajal võimalik vajadusel saada kiiret arstiabi ilma järjekorras ootamata või siis saada arstiabi, mida haigekassa (täielikult) ei kompenseeri. Millises mahus tööandja seda võimaldab, peab olema tööandja otsus.

„Tervishoiuteenuste all peame siin silmas neid, mida osutavad tervishoiuasutused ja mis on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Selline regulatsioon annab tööandjatele võimaluse hüvitada töötajate jaoks olulisi tervisekulusid. Samuti annaks see täiendust tervishoiu rahastamisele,“ märkis keskliit.

Eelmisel aastal maksti tervisedendamise erisoodustuselt kokku 2,3 miljonit eurot sotsiaal- ja tulumaksu. Otsene mõju riigieelarvele on selle kadumine.

„Kui senisest rohkem tööandjaid saab erisoodustuse kaotamise tõttu motivatsiooni panustada töötajate tervisesse, siis selle mõju riigieelarvele on pigem positiivne ja parema tervise läbi saab pikemas perspektiivis vähendada haigekassa eelarvepuudujääki, mis 2015. aastal oli 19 miljonit eurot,“ leidis tööandjate keskliit. Täiendava tulu riigieelarvesse võib tuua ka tervishoiu- ja sporditeenuste käibemaksu suurem laekumine, mis tööjõumaksude laekumise vähenemist kompenseeriks.

Tervishoiuteenuste ostmisel riiklikest raviasutustest kasvaks nende tulubaas ja seeläbi väheneks taas surve haigekassale ning kaudselt saaksid kasu ka need patsiendid, kelle taastusravi või terviseuuringuid tööandja ei toeta.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference