Teisisõnu on naised teinud 104 päeva rohkem tööd, et jõuda meestega sama tulemuseni, teatas sotsiaalministeerium.
Võrdse palga päevaga juhitakse tähelepanu soolise ebavõrdsuse probleemile ühiskonnas. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe – 28,3%. Kuigi 20-24-aastaste naiste seas on ootused saadavale töötasule veidi kõrgemad kui meestel, muutub olukord peamisesse pereloomise vanusesse ehk aastatesse 25–29 jõudes, kui meestel tõusevad palgaootused oluliselt, naistel aga mitte.
"Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas ja mõjutab peale igapäevase sissetuleku ka erinevate hüvitiste ning pensioni suurust – seega elukvaliteeti kogu inimese elu vältel," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel.
Üks põhjustest, miks Eesti naised end tööturul kõrgemalt ei hinda, võib Tsahkna sõnul olla ebavõrdselt jaotunud hoolduskoormus. „Minu üleskutse on isadele – veetke senisest rohkem aega oma lastega ning võtke osa nende kasvatamisest ka vanemahüvitise perioodil. On aeg jõuda sinna, et ühiskond tunnustaks aktiivset isadust,“ rääkis minister. Tsahkna sõnul on valitsusel plaanis rohkem tähelepanu pöörata vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisele ning suurendada isade osalust laste eest hoolitsemisel.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul takistab sooline palgalõhe Eesti ühtlast arengut. „Sama töö eest erineva palga maksmine meestele ja naistele süvendab ühiskonnas ebavõrdsust. Teiste riikide kogemused kinnitavad, et töötajate võrdne kohtlemine aitab ettevõtetel olla edukamad. Need ettevõtted on atraktiivsed töökohad, kus töötajad on valmis panustama rohkem ning ei vaata ringi parema töökoha järele,“ lisas ta.
Statistikaameti andmeil oli 2014. aasta oktoobris naistöötajate palk 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel. Töölepingu seaduse § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt antakse tööinspektsioonile palgalõhega võitlemiseks õigus kontrollida ettevõtetes palgalõhe olemasolu, selgitada välja selle põhjused ning vajadusel sekkuda järelevalvemeetmetega.
Tallinna Inglise Kolledžis toimub võrdse palga päeva puhul avalik arutelu soolise palgalõhe teemal. Ürituse lõpus kuulutatakse välja koolinoorte teemakohase kirjanduskonkursi parimad tööd.
Ministeeriumile laekus kokku 80 kirjatööd, milles ka noored olid soolise palgalõhe vähendamise võimalustena välja toonud suuremat koormuse jagamist laste kasvatamisel ja isapuhkuse. Samuti mainisid kooliõpilased kõigi elualade palkade avalikustamist ja haridussüsteemi poolt noorte julgustamist eriala valikul.
