TALO juhatuse aseesimehe Regina Varreti sõnul on TALO liikmeskonda kuuluvate – eelkõige kultuuri, spordi ja huvihariduse asutuste töötajate töötasu mahajäämus, võrreldes samalaadsetes riigi osalusega asutustes tööd tegevate kolleegidega on põhjendamatult suur. „Samas töötab kohalike omavalitsuste hallatavates asutustes arvuline enamik kultuuritöötajaid,” märkis Varret.
„Seni sõlmitud kokkulepete alusel jääb TALO liikmeskonna töötasu alammäär häbiväärselt alla vabariigi keskmisele töötasule ning on viimaste aastate jooksul näidanud veelgi vähenemise tendentsi,” lisas Varret.
TALO taotleb riigieelarvest töötasu saavate ja riigieelarvest toetatavate, aga samuti kohalike omavalitsuste asutustes töötavate kõrgharidusega ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega töötajate töötasu alammäära tõstmist alates 2025. aastast praegu kehtivalt 1600 eurolt 2036 eurole.
Lisaks taotleb TALO liikmeskonda kuuluvate asutuste kõrgharidusega töötajatele, aga samuti põhitegevust tagavale eritingimustega tugipersonalile ning asutuse töötajaskonna üldise motivatsiooni hoidmiseks töötasufondi üldist kasvu vähemalt 12 protsenti, lähtudes tänavuse aasta tööjõukulude tasemelt.
Veel taotleb TALO kõrgema kutsetasemega laste ja noorte treenerite riigipoolse töötasutoetuse mahu tõstmist tasemele, mis võimaldaks neile maksta töötasu alammäära 2036 eurot.
TALO soovib ka, et huvikoolide õpetajate palk võrdsustatakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasuga.
Eraldi taotleb TALO Eesti Rahvusringhäälingu loometöötajate tasustamiseks ja vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku tagamiseks täiendavaid katteallikaid ning võimalusel kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate arvu suurendamist.
