Tsahkna sõnul võimaldab teenustele suunatud ühe miljoni euro suurune lisaraha senisest suuremas mahus pakkuda tuge sügava puudega lastele ning nende vanematele, teatas sotsiaalministeerium.
Sotsiaalministeeriumi ettepanek on suunata vahendid läbi sotsiaalkindlustusameti teenuste ja vajadusel toetuste täiendavas mahus pakkumiseks sügava puudega lastele ja nende vanematele. „Sotsiaalkindlustusamet otsustab koos lapsevanemaga, milliste teenuste jaoks lisavahendeid vaja on. Näiteks lapsehoiuteenuse täiendavaks rahastamiseks,“ ütles minister Tsahkna.
Alates tänavu novembrist kuni 2020. aastani rahastatakse raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ka Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest 37 miljoni euro ulatuses. Samuti rahastatakse nende teenuste kasutamise tagamiseks transporditeenust. Kuna sotsiaalkindlustusametil on nende vahendite koordineerimise roll, hakkaks riiklike ja ESF vahenditest toetatud teenuste rahastamine toimima sarnaselt, lihtsustades seeläbi taotluse esitamist lapsevanema jaoks. Lisaks tekib riigil parem ülevaade suure hooldusvajadusega lastest ja nende vajadustest, mis aitab korrastada tänast puuetega laste teenuste ja toetuste süsteemi.
„Paljud sügava puudega laste vanemad on lapse hooldamise tõttu pidanud muutma enda töövormi või töökohta, vähendama töökoormust või pidanud üldse loobuma töölkäimisest,“ ütles Margus Tsahkna. „Pidev hoolduskoormus võib põhjustada ka vanemate läbipõlemist,“ lausus Tsahkna ning rõhutas vajadust aidata vanemaid hooldamisega toimetulemisel.
Eestis oli 2015. aasta jaanuari seisuga 11 300 puudega 0-17-aastast last. Võrreldes eelnevate aastatega on see arv pidevalt suurenenud. Näiteks 2014. aastal oli puudega lapsi 10 673, 2013. aastal 9983. Seevastu sügava puudega laste arv on igal aastal vähenenud. 2015. aasta jaanuari seisuga oli neid 706. 2014. aasta jaanuaris oli 739 sügava puudega last ja 2013. aastal 767.
