Riigikontrolli audit näitab, et töötute toetamise süsteem vajab muutmist, sest see ei taga abi kõigile tööd otsivatele abivajajatele, ei aita efektiivselt leevendada struktuurset tööpuudust ega pikaajalist töötust. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et suurimaks takistuseks tööhõive suurendamisel on saanud kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Reformid on hädavajalikud, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme, leiab Riigikontroll. Riik on seadnud eesmärgiks suurendada tööhõive 2015. aastaks 72%-ni ja 2020. aastaks 76%-ni. 2012. aasta keskpaigas oli see 71,8%.
„Kui töötukassa jätkab toimimist kui töötute käitlemise süsteem ja meie süsteem ei suuda kohandada töötute oskusi ettevõte vajadustega, süveneb üha olukord, kus ettevõtjad otsivad tikutulega tuhandete töötute hulgast sobivaid töökäsi, kuid ei leia neid. Töötute oskused ja tööandjate vajadused on lihtsalt sedavõrd lahku kasvanud,“ nentis peakontrolör Tarmo Olgo.
Viimase kolme aasta jooksul on töötuskindlustushüvitist saavate töötute osakaal pidevalt kahanenud. 2011. aastal sai töötutoetust 15,9% ja töötuskindlustushüvitist vaid 18% töötukassas registreeritud töötutest. Ülejäänud registreeritud töötud toetamise süsteemi kaudu rahalist tuge ei saanud. 2012. aasta keskpaigas oli riigis üle 27 000 töötu, kes ei olnud töötukassas arvel ning kes ei saanud samuti rahalist abi, kuna raha saamise eelduseks on arvelolek töötukassas.
2011. aastal sai töötukassas registreeritud töötutest tööturuteenuseid igas kuus keskmiselt 20%. Teenuseid ei saa töötud sellepärast, et kõikidele töötutele sobivaid teenuseid pole ning kõigi tööle naasmist takistavate põhjuste kõrvaldamine pole töötukassa ülesanne, väidab Riigikontroll. Teiseks ebapiisava abi põhjuseks on see, et praegune töötute toetamise süsteem ei suuda lahendada struktuurse töötuse probleemi, kuna tööturumeetmed ja nendest osasaamise tingimused ei soodusta töötute ümberõpet ega arvesta regionaalsete eripäradega. Töötukassa pakutavad koolitused on üldjuhul lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrghariduse süsteemis.
Riigikontrolli pool läbiviidud audit näitas, et töötute eelneval ametialal omandatud oskused ei vasta enam tööjõuvajadusele enamikus sektorites. Pea pooltel töötutel puudub kvalifikatsioon, neil on kõigest alg-, põhi- või üldkeskharidus. Ainult üksikutes sektorites oli töötute teadmistele ja oskustele vastavaid vabu töökohti. Paljud aktiivselt tööd otsivad inimesed ei saa tööle siirdumiseks rahalist tuge või teenuste valiku puudumise tõttu vajalikke teenuseid.
Teistest Eesti piirkondadest eristuvad suurema töötute osakaaluga kogu tööjõust Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Hiiumaa, kus on keeruline ainuüksi praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada.Pikaajalistel töötutel takistavad tööle naasmist mitmed erinevad põhjused (kehv tervis, ebasoodne elukoht jm), mida ei saa kõrvaldada vaid olemasolevaid tööturuteenuseid pakkudes. Töölt pikaks ajaks eemale jäämine toob aga kaasa vaesusriski ja lootusetuse uuesti tööd leida.
Riigikontroll soovitas praegu kehtivat töötute toetamise süsteemi mitmes aspektis muuta, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja viia majandus paremale järjele tööhõive suurendamise abil.
