Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni esimehe Rauno Menningu sõnul tuleb Estonian Airist koondatavatel kümnetel pilootidel uue töö leidmiseks suure tõenäosusega pilgud Aasiasse suunata.
Menning rääkis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ligi 80 lendurit ühendava pilootide ametiühingu enamik liikmeid on Estonian Airi piloodid, vahendab BNS. "Meil on vaid neli–viis liiget, kes ei tööta Estonian Airis."
Menning ütles, et ei tea veel, kui palju piloote Estonian Air koondab, kuid märkis, et see arv on kümnetes. Tema sõnul ei ole töötuks jäävatel liinilenduritel võimalust Eestis uut tööd leida. "Kui siia just uut lennuettevõtet ei teki, on töö leidmine väga keeruline."
"Ühest küljest on lenduri professioon küll laialt nõutud ja üsna ühesugused standardid kehtivad üle maailma, aga kõik riigid kaitsevad oma turgu ja nii ei ole ka Euroopas eriti võimalusi," selgitas ta. "Ainus koht, kus inimesi vajatakse ja turg kasvab, on Aasia."
Küsimusele, kui palju saab assotsiatsioon piloote uue töö leidmisel aidata, vastas Menning, et ametiühing ei ole neid teemasid veel käsitlenud. "Viimane koondamine oli 2009. aastal, siis me suurt abi anda ei saanud."
Menning märkis, et ka praegu ei saa suurt lootust ümberõpetamisele panna. "Lenduri jaoks on oluline tüübipädevus ehk tema võime lennata mingit tüüpi lennukiga. Kui ükski firma ei otsi pilooti sellele lennukitüübile, millega sa lennata oskad, siis ei ole eriti lootust tööd saada. Kindel töö on Boeinguga lendamine, kuna aga nendega lendamisest on eri pilootidel möödas aasta või kaks, siis ei ole nad enam antud tüübil aktiivsed lendurid," selgitas ta.
Embraer ja CRJ ei ole nii levinud lennukid, sest neid toodetakse vähem. Boeing 737 aga on maailma populaarseim lennuk, lausus ta.
Estonian Airi töötajate eelmine kollektiivleping lõppes tänavu märtsis.
Menningu sõnul ei tea ta, millised on lennufirma ja ametiühingu läbirääkimiste järgmised sammud seoses uue kollektiivlepinguga, kuna olukord muutub lausa tundidega. "Aga eelmisel nädalal oli kolm pikka päeva läbirääkimisi ja osapooled on lähenenud."
Ta rääkis, et teravaimad punktid kollektiivlepingu kõnelustel on sotsiaalsed garantiid ja erinevad visioonid töö- ja puhkeaja regulatsioonides. "Praegu ei ole meil kokkulepet järgmiste kohtumiste kohta kokku lepitud, ka nende [Estonian Airi] pöördumine riikliku lepitaja poole oli ootamatu käik. Peame siis nüüd ka oma tegevusi jooksvalt muutma ja ümber otsustama."
Küsimusele, kas sisuliselt on praegu olukord, kus pilootide ametiühing tiühing seisab selle eest, et kokkuhoiukursil Estonian Air ei saaks sundida korralikult välja puhkamata piloote lendama, vastas Menning, et see on õige, kuid tegemist on väga pika protsessiga. "Lendurite põhisõnum on see, et reeglid peavad põhinema teaduslikel uuringutel. Paraku püüavad nii Euroopa lennuohutusagentuur (EASA) kui lennundusettevõtted neid uuringuid eirata, kuna need pärsivad konkurentsi."
Menning märkis, et tema isiklik hinnang Estonian Airi tuleviku osas on, et väikese turuga piirkondades on sellist firmat keeruline, aga mitte võimatu üleval hoida.
Estonian Air teatas teisipäeval 146 ehk ligi poolte töötajate koondamisest, praegu töötab ettevõttes 318 inimest. Ettevõtte teatel tehakse töötajaskonna vähendamisprotsessi ajal tihedat koostööd Eesti lennuametiga. Planeeritav koondamiskava puudutab ettevõttes nii kommerts- ja administratiivosakondi kui ka piloote ja salongiteenindajaid.
Uuendatud struktuuri kohaselt töötab Estonian Airis 172 inimest, kellest sada on lennupersonali liikmed ja ülejäänud tugifunktsioonide ning administratiivosakondade töötajad.
Pärast lennumahtude vähenemist jääb Estonian Airi liinivõrku kümme sihtkohta: Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim.
