Käesoleval aastal tõusevad pensionid keskmiselt viie protsendi võrra. Järgmiseks, 2014. aastaks prognoositakse kuueprotsendilist tõusu.
Igal aastal pensione indekseeritakse, indekseerimisel võetakse arvesse nii inflatsiooni kui ka sotsiaalmaksu kasvu. Praegune viieprotsendiline tõus on 1,05 indeksi alusel. „Majanduskriisi ajal, aastatel 2010 ja 2011 tekkis oht, et pensionid oleksid justkui pidanud vähenema. Kuna seadus sätestab, et pensionid väheneda kunagi ei tohi, hoitigi pensionid varasemal tasemel. Nüüd tuleb seadusest tulenevalt teha viie aasta jooksul tasaarveldus,“ selgitas sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Alates 2008. aastast on Vabariigi Valitsusel kohustus tasaarvestada tegelikust erinev indeksi osa viie aasta jooksul. Vabariigi Valitsus on valinud tasaarvestamiseks paindliku mehhanismi. Tasaarvestust ei tehta ühel aastal, vaid see on jagatud erinevate aastate peale. Rõivas lisas, et kuna järgmisel aastal on tasaarvestus vaid 0,6%, siis kasvavad 2014. aastal pensionid ka rohkem.
Tänavu on pärast indekseerimist näiteks 44-aastase staažiga inimese pension 334,42 eurot. Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 140,81 eurot.
Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus. Pensionide indekseerimise eesmärk on pensionite ostujõu säilitamine.
Tasaarveldus toimub Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Tasaarvelduse sätted jõustusid 2009. aastal.
Valitsus kinnitas eile, 14. märtsil riikliku pensioni 2013. aasta indeksi väärtuseks 1,050, mis tähendab, et pensionid suurenevad 1. aprillist 2013 keskmiselt 5% võrra.
