Suhtarvuna väljendades on täna Eestis iga pensionäri kohta neli tööealist inimest. Eurostati rahvastiku prognoosi kohaselt kahaneb see kolme inimeseni aastaks 2030 ja 50 aasta perspektiivis on ühe üle 65-aastase inimese kohta ainult 1,8 tööealist inimest.
Pikenev vanaduspensionipõlv tekitab olukorra, kus iga perioodi väljamakse muutuks üha väiksemaks, sest süsteemi panustatud osa ei kasva. See seab kolmapäeval riigikantselei tutvustatud prognoosi kohgaselt tõsiselt ohtu igakuise pensioni suuruse, mis ka täna ei ole ülearu kõrge.
Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63 eluaastani.
Praeguse ministeeriumides ettevalmistamisel oleva kava kohaselt hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult tõusma kolme kuu võrra aastas ning 2026. aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat.
Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutaks ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi. Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026 satuvad üleminekuperioodi. Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.
Aastast 2010 on kavandatud alustada soodustingimustel vanaduspensionite, väljateenitud aastate pensionite ja eripensionite reformimist. Varajase pensionilesiirdumise võimaluste järk-järguline kaotamine ulatub kava kohsaelt ilmselt ka aastateni 2017-2026. Samaaegne fikseeritud pensioniea kaotamine teeks süsteemi raskesti arusaadavaks ja oleks ka keeruline administreerida.
Valitsuse hinnangul ei ole põhjendatud pensioniea tõstmise sätestamist aastateks edasi lükata ega teha seda kiirustades, kuna tänastel alla 50-aastastel inimestel on oluline teada neid puudutavast pensioniea tõusust juba varem.
Suuremas osas Euroopa riikides on pensioniea tõstmine valitsuse andmetel kas juba kokku lepitud või esialgu veel kavandamisel, mis lisaks muudele meetmetele hõlmab ennekõike üldise pensioniea tõusu.
Eestis on vanemaealiste inimeste tööjõus osalemine ja tööhõive olnud läbi aastate kõrge, olles üks esimesi EL-i riikide võrdluses. Euroopa Liidus seatud vanemaealiste 50 protsendilise tööhõive eesmärgi ületas Eesti juba 2002. aastal. Statistikaameti andmetel oli 2008. aastal Eestis vanemaealiste hõivemäär 62,2 protsenti, meestel 64,9 protsenti ja naistel 60,1 protsenti.
Eesti elanike valmisolekut püsida tööturul ka peale suhteliselt varast vanaduspensioniiga kinnitab valitsuse hinnangul asjaolu, et suur osa vanaduspensionäridest töötab.
Eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine prognoosi kohaselt tasakaalu paranemist maksimaalselt ligi 0,6 protsenti SKP-st, mis tähendab hinnanguliselt 2-3 miljardit aastas. 2-3 miljardit aastas tähendab sisuliselt samas ulatuses suuremaid pensione või väiksemat maksukoormust või kombinatsiooni mõlemast.
BNS
