Aastatel 2011–2024 on kohalikes omavalitsustes töötasud kasvanud kõigis ametirühmades, kuid kasvutempo on olnud väga erinev. Absoluutarvudes teenivad enim valitavad isikud ja juhid, kuid suhtelises kasvus on esikohal hoopis muud töötajad – näiteks hooldustöötajad ja abitöölised.
Kolmekordne palgatõus omavalitsustes madalamatel ametikohtadel
Madalamatel ametikohtadel töötavate inimeste keskmine töötasu on aastatel 2011–2024 enam kui kolmekordistunud, mis teeb neist palgakasvu suhtarvudes selge liidri. „See võib viidata suunale, kus omavalitsused on pidanud oluliseks tõsta just madalama palgaga ametikohtade taset, et säilitada tööjõudu ning arvestada alampalga kasvudega. Samas ei ole teada, kas seda on tehtud teadlikult eesmärgistatult või pigem reageerivalt tulenevalt tööjõuturust ja eelarvelistest võimalustest,“ märkis Zahkna.
Tugevad seosed viitavad sellele, et muude töötajate tasud ei kujune eraldiseisvalt, vaid on tihedalt seotud sellega, mis toimub riigi tasandil. Omavalitsused arvestavad oma palgapoliitikas nii alampalga kui ka keskmise palga muutustega – ja need kaks näitajat liiguvad ajas väga sarnaselt.
„Just see sarnane liikumine teebki keeruliseks öelda, kumb neist tegelikult rohkem mõjutab. Kas omavalitsused tõstavad personali palku, sest alampalk tõuseb? Või on see reaktsioon üldisele palgakasvule Eestis? Statistiliselt on seos mõlemaga väga tugev – korrelatsioonid vastavalt 0,96 ja 0,97 –, kuid kuna need kaks muutujat liiguvad koos, ei saa me kindlalt öelda, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. See olukord meenutab klassikalist küsimust: kumb tuli enne, kas kana või muna? Me näeme, et nad on seotud, aga ei saa öelda, kumb alustas liikumist,“ ütles Zahkna.
Palgavahed kahanevad, tulemustasud taanduvad
Kuigi kõikide gruppide palgad on aastatel 2011–2024 märkimisväärselt kasvanud, ei ole see oluliselt muutnud palgahierarhiat. Ametnikest juhid teenivad endiselt üle kahe korra rohkem kui muud töötajad ning juhid keskmiselt 1,7 korda rohkem. Samas näitavad andmed, et need vahed on ajas siiski veidi kitsenenud.
Kui 2011. aastal teenis ametnikest juht keskmiselt 2,5 korda rohkem kui muud töötajad, siis 2024. aastaks on see suhe langenud 2,1-le. Juhtide ja muude töötajate vahe on samal ajal vähenenud 1,8-lt 1,7-le.
„Kuigi palgavahed on endiselt märkimisväärsed, on muude töötajate palkade kasv olnud veidi kiirem, mis on aidanud neid vahepealsetel aastatel tasapisi vahesid vähendada. Palgavahed ei ole süvenenud, vaid liikunud aeglaselt tasakaalu suunas,“ ütles Zahkna.
Viimase viie aasta jooksul on kohalike omavalitsuste ametnike tasustamises toimunud märkimisväärsed muutused. Kui varem mängis tulemustasu ehk muutuvpalk palgasüsteemis olulisemat rolli, siis nüüd on selle osakaal hakanud langema.
Aastal 2020 moodustas tulemustasu ametnike töötasust keskmiselt 6,7 protsenti, kuid 2024. aastaks on see näitaja langenud 4,7 protsendile. Andmed näitavad, et viimase viie aasta jooksul on ametnike töötasus tulemustasude osakaal vähenenud – 6,7 protsendilt 4,7 protsendile. Selle taga võivad olla nii eelarvelised piirangud kui ka soov muuta tasustamine stabiilsemaks ja prognoositavamaks.
„Languse taga võib olla mitu põhjust. Võimalik, et osa omavalitsusi piiravad eelarvelised võimalused, samas kui teistes võib soov olla liikuda ühtlasema ja prognoositavama palgasüsteemi suunas. Tulemustasude osakaalu vähenemine võib viidata muutustele personalipoliitikas ning see haakub laiemate suundumustega avalikus sektoris, kus tasustamises on rõhutatud rohkem stabiilsust, prognoositavust ja läbipaistvust,“ ütles Zahkna.
