Analüütik Indrek Seppo sõnul peab kümnendi lõpetajate palgaandmeid vaadates arvestama, et tavaliselt kasvab tööturule sisenemise järel palk järgmised 15 aastat. Kuid eelmisel kümnendil mõjutas palganumbreid majanduskliima, kus sel aastal lõpetanud jõudsid tööturule hetkel, mil majandus ja töötasud kasvasid hüppeliselt.
„Kiire majanduskasvu ajal tööturule sisenejatel läheb meie ühiskonnas hästi – aastatel 2000–2001 lõpetanud, kelle esimesed ülikoolijärgsed tööaastad sattusid majandusbuumi aega, ületab keskmine aastane palgasissetulek Eesti keskmist aastal 2010 juba üle 30%,” selgitas Seppo. „Samas tabas majanduskriis hilisemaid tööturule sisenejaid valusalt – kõige rohkem kaotasid võrreldes varasemate põlvkondadega need, kellel lõpetamisest möödas kuni kolm aastat.”
Seppo sõnul annab buumiajal tööturule tulek eelise ka pikemaks ajaks, sest näiteks valel ajal ehk majanduslanguse ajal tööturule sisenemine mõjutab palka negatiivses suunas veel järgmised viisteist aastat. „Kui me vaatame 15 aasta pärast, siis me näeme buumi ajal tulnute ja kriisi ajal tööturule tulnute palkades selget vahet,” ennustas Seppo. „Lähiaastad näitavad, kuidas masuaegsetel lõpetanutel minema hakkab, kuid neile tuleb tõenäoliselt kasuks see, et järgmine põlvkond on väiksearvuline. Värskete lõpetajate pakkumine läheb alla, nõudlus mitte – palgatase läheb tõenäoliselt üles.”
Seppo sõnul näitab uuring noorte käekäiku ka laiemas pildis, sest koolilõpetajate sissetulekuid võrreldes peab tõdema, et palgalõhe on endiselt aktuaalne teema. Nii on vene õppekeelega koolide lõpetajatel keskmine palgasissetuleku erinevus eesti õppekeelega koolidega uuringu kohaselt 17% ja 23% vahel. Sooliseks palgavaheks näitavad andmed 12–17-protsendilist lõhet, kui arvestusest välja jätta lastetoetust saavad naised. Kui need ka statistikasse kaasata, siis on ka viimase kümnendi lõpetajatel palgalõhe tavapärase 30% ligidal.
„Noortel vene õppekeelega koolide lõpetanutel ei ole hakanud minema paremini kui nende vanematel,” toob Seppo ühe näitena. „Võib-olla ongi põhjus selles, et kõige paremad lähevad Eestist ära, võib-olla selles, et nad lähevad väiksema tõenäosusega ülikooli.” Noori, kellelt pole viimaste aastate jooksul laekunud Eestis sentigi sotsiaalmaksustatud palgatulu, on 6–10 aastat tagasi lõpetanute hulgast 15%, kirjutab Eesti Päevaleht.
BNS
