19.05.2020 Teisipäev

Kui paljud töötajad sooviksid uuringu järgi kodukontorisse jääda?

Kohe soovib täistööajaga kontorisse naasta ainult 13 protsenti Eesti töötajatest, samas kui 54 protsenti töötaks meelsasti sügiseni kodus, selgus If Kindlustuse Balti riikides läbi viidud uuringust.

Kui seni tundus, et mõnel positsioonil töötavad inimesed ei saa töötada mujal kui kontoris, siis praegu on näha, et kodukontor sobib pea kõigile.
Kui seni tundus, et mõnel positsioonil töötavad inimesed ei saa töötada mujal kui kontoris, siis praegu on näha, et kodukontor sobib pea kõigile. Foto: pixabay

If Kindlustuse Baltikumi personalijuhi Liina Kesküla sõnul on viimastel kuudel levinud viirusepuhang meie ühiskonda ja töö tegemise tavasid suurel määral ümber kujundanud. Kui seni tundus, et mõnel positsioonil töötavad inimesed ei saa töötada mujal kui kontoris, siis praegu on näha, et kodukontor sobib pea kõigile.

„Korraldasime oma Balti üksustes uuringu, kus inimesed sooviksid töötada, ning selgus, et töötajad on vägagi huvitatud sellel teemal kaasa rääkimisest. Vaid mõne päevaga vastas uuringu küsimustele ligi 900 töötajat ehk pea kogu töötajaskond. Selgus, et ainult 13 protsenti Eesti töötajatest soovib kohe kontorisse naasta, ülejäänutele sobib nii kodus töötamine kui ka kodu ja kontori vahelise ajajaotuse erinevad kombinatsioonid. Rohkem kui pooled töötajad eelistaksid võimalusel mitte naasta kontorisse enne septembrit,“ selgitas Kesküla.

Uuringus vaadeldi ka seda, miks inimesed soovivad pigem kodus töötada. Mõistagi mängis ühelt poolt rolli hirm koroonaviirusega nakatuda, aga tähtsamaks peeti hoopis teisi faktoreid.

Pea kõik need, kes soovisid kodus töötada, hindasid tähtsaimaks seda, et kodus töötamine on mugav ning töö ja kodu vahel liikumine võtab liigselt aega. Pooled neist pidasid ühistranspordi kasutamist praegu riskantseks ning veerand vastanutest nimetas asjaolu, et nad peavad kodus laste eest hoolitsema või kuuluvad ise riskirühma. Seega näeme, et tänane olukord võib kujundada trende ka pikemas plaanis,

kommenteeris Kesküla.

Kodukontor ei ole kindlasti kõigile meeltmööda lahendus. Need 13 protsenti töötajatest, kes soovisid otsekohe täistööajaga kontorisse naasta, pidasid kodus töötamise suurimaks mureks seda, et kodus on liiga palju inimesi, tööle on raske keskenduda ning töökoht pole piisavalt ergonoomiline. 

„Neile töötajatele, kes seda soovisid, oleme viinud koju nii kontoritehnikat kui ka -mööblit, seega on töötajad saanud lisaks kuvaritele koju ka näiteks oma kontoritooli. Kui aga inimene siiski eelistab kontorisse naasta, on see võimalik. Lähtumegi siin ühelt poolt töötaja soovidest ja teiselt poolt põhimõttest, et kontoris võiks praegu olla inimesi nii palju kui vajalik, samas nii vähe kui võimalik,“ selgitas Kesküla.

Pikemas plaanis soovib senist nelja kuni viis päeva nädalas kontoritööd jätkata vaid 17 protsenti töötajatest. 20 protsenti töötajatest soovib töötada ainult kodukontoris. Ülejäänud vastajad eelistavad töötada osa aega kontoris ja osa kodus.

„Oleme märganud, et töötulemused on kodukontorites olnud väga head. Nendes üksustes, kus on võimalik tulemusi numbriliselt mõõta, on tulemused isegi paranenud. Täna näeme, et digitaalne valmisolek kodus töötamiseks ja klientide teenindamiseks annab head eeldused teha tööd eri asukohtades, tagades siiski püsivalt kõrge kvaliteedi ja töötajate rahulolu. Sellistes tingimustes nõuab aga juhtimine senisest rohkem: lisaks töötulemustele tuleb säilitada ühtehoidvat meeskonnavaimu ning jälgida, et inimeste töötunnid ei veniks liiga pikale ja et arvutid läheksid õigel ajal kinni,“ lisas Kesküla.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes