Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles, et
palgastatistika tulemus oli ootuspärane. "Majandusolud on paranenud ja
seetõttu on suurenenud ka keskmine palk," sõnas Lauri.
"Eelmise aasta lõpus maksti paljudes ettevõtetes ka juba preemiat, mis
2009. aasta lõpus oli väga haruldane," lisas Lauri. Palgakasv on tema
sõnul suuresti seotud just kasvanud boonuste-preemiatega. "Tunnipalkade
tagasihoidlik kasv viitab sellele, et põhipalkade kasv on üldjuhul olnud
väike," ütles Lauri. "Sel aastal peaks siiski hakkama ka põhipalgad
kiiremini kasvama, kuigi preemiate-boonuste osakaal palgamaksetes
ilmselt suureneb."
SEB Panga ökonomist Hardo Pajula ütles, et midagi üllatavat
palgastatistika andmetes ei olnud. "See, et nominaalpalga kasv pisut
tõusis, oli ootuspärane ning selles, et kõrge, kuigi üllatavalt kiiresti
langenud töötus reaalpalkade kosumist endiselt tagasi hoiab, ei olnud
samuti midagi liiga rabavat," ütles Pajula.
"Mis edasi juhtub, sõltub minu arvates üha enam ja enam sellest, kuidas
läheb Rootsi majandusel," ütles Pajula. "Selles osas ilmnevad aga
järjest suuremad küsitavused." Viimati oli Pajula sõnul Rootsi kroon
euro suhtes nii tugev kui praegu 2000. aasta lõpus. Ühest küljest võiks
see justkui meie väljavedu sinna suurendada, ütles Pajula.
Rootsi krooni kurss on kõrge ja intressid tõenäoliselt kasvavad ning see
avaldab peatselt mõju ka kõikidele Eesti numbritele, lausus Pajula.
"Mulle tundub üha enam, et me peaks Eesti majandust hakkama tõlgendama
Rootsi majanduse osana kui mingi eraldiseisva nähtusena."
BNS
