Euroopa sotsiaalkulutused moodustavad peaaegu 60% kogu maailma riikide samalaadsetest kulutustest ning elanikkonna vananemise tõttu on need ilma poliitika olulise muutuseta pigem kasvamas, mistõttu on raske ülejäänud maailmaga sammu pidada, ütles Gill rahandusministeeriumi pressiteates. "Igal aastal lahkub Euroopas tööturult umbes miljon inimest, neis tingimustes on kindlasti vaja muutusi," lausus ökonomist.
Samas märkis Gill, et Euroopas on optimismiks põhjust – siinne majandusmudel vajab küll kohandamist, kuid selles on palju positiivset.
Euroopa suureks saavutuseks on Gilli sõnul riikide rikkuse kasvu ühtlustumine, mis on aidanud ja aitab siiani madala ja keskmise sissetulekuga maadel areneda keskmise ja kõrgema sissetulekuga piirkondadeks.
Sellist arengut on eelkõige toetanud regioonisisene kaubandus- ja finantsintegratsioon, mis on Euroopa mudeli tugevus. Samuti pole Maailmapanga peaökonomisti sõnul Euroopa turgude toimimisele ettevõtluse ja innovatsiooni seisukohalt palju ette heita.
Gilli sõnul on Euroopa, sealhulgas ka Ida-Euroopa ja Eesti majandus suuresti arenenud õiges tempos. "Eestis on aastatel 2002–2009 märgatavalt kasvanud tootlikkus ja eksport, nagu ka ülejäänud uutes Euroopa Liidu liikmesriikides. Väikesele riigile on avatud majanduse mudel ainuvõimalik," ütles ta.
Uurimuses Euroopa konkurentsivõimest ja kasvueeldustest võetakse kokku Euroopa majandusmudeli edu viimase 50 aasta jooksul ja selle tulevik muutuvas majanduskliimas. Raport jagab Euroopa mudeli kuueks osaks – valitsussektor, tööturg, innovatsioon, ettevõtlus, finantssektor ja kaubandus. Uuring on ülevaade kogu kontinendi majandusarengust, hõlmates kokku 45 riiki.
BNS
