Eesti Perearstide Seltsi juhi Elle-Mall Sadraku sõnul haigestuvad praegu suured massid ja lisaks on liikvel palju teisi viiruseid.
Inimestel on majanduslikult raske. Kuna esimesi haiguslehe päevi välja ei maksta, käivad inimesed kergete sümptomitega ikkagi tööl,
ütles Sadrak.
„Iga päevaga on meie poole pöördumisi aina rohkem. Tuleb arvestada, et meieni jõuavad reeglina need, kes vajavad haiguslehte. Viiruste tipphetk veel käes ei ole. Ilmselt saabub see jaanuaris-veebruaris.”
Alates tänavu 1. juulist taastati haiguslehtede hüvitamise koroonaeelne kord ehk haigushüvitist makstakse töötajale teise päeva asemel taas neljandast päevast.
Sadraku sõnul on üle 60-aastaste inimeste tõenäosus raske kuluga koroonaviiruseks suur. „Õnneks surnuid praegu ei ole, aga väga murelikuks teeb, et paljusid neid hospitaliseerimisi saaks vältida vaktsineerimisega,” lausus Sadrak. Samas ei pidanud ta mitte riskigruppi kuuluvate inimeste puhul oluliseks, millise viirusega tegemist on, kuivõrd ravi sarnane. „Erinevus on eakamate ja riskigrupi inimestega, neid me testime ja vajadusel määrame ravi,” rääkis Sadrak.
Ta tõdes, et huvi koroonaviiruse vastu vaktsineerimise vastu on väike. „Riigilt ootaks suuremat ja nähtavamat kommunikatsiooni, mis soodustaks vaktsineerimist ning haigusest ja haigestumise tõusust, et inimesed mõtleksid, mida nad ise saaksid teha,” lisas Eesti Perearstide Seltsi juht.
Terviseameti andmetel on koroonaviirusesse nakatumine nädalaga kahekordistunud. Eelmisel nädalal haigestus koroonaviirusesse 1829 inimest, võrreldes üle-eelmise nädalaga on nakatumine tõusnud ligi 60 protsenti. Eelmisel nädalal toimetati koroonaviirusega haiglasse 220 inimest, sümptomaatiline koroonaviirus oli 149 inimesel, neist 73 protsendi üle 60-aastased.
