„Võrreldes aastataguse ajaga on teistest teenustest oluliselt rohkem kasvanud palgatoetuse, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetuse maht ning tegelikkuses oleme aasta alguses planeeritud mahud täitnud esimese poolaastaga. Seetõttu on ka nende teenuste osutamise eelarvet sel aastal suurendatud, saime 100 miljonit krooni lisaraha,“ ütles Paavel.

„Näiteks palgatoetusega on sel aastal tööle asunud üle 200 korra rohkem inimesi kui 2009. aasta esimesel poolaastal. See on väga oluline muutus. Tööturuteenuste osutamise kõrval on teine oluliselt suurenenud number Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arv. Esimesel poolaastal vahendasime kokku 18 717 töökohta, mida on rohkem, kui kogu 2009. aastal kokku,“ lisas ta.

2010. aasta esimesel poolaastal alustas tööturuteenustel osalemist 25% rohkem inimesi kui 2009. aasta esimesel poolel. Võrreldes aastataguse ajaga on teistest teenustest rohkem kasvanud palgatoetuse ja tööpraktika maht. Kui tööpraktikat alustas selle aasta esimesel poolel üle viie korra rohkem inimesi kui aasta tagasi, siis palgatoetusega on rakendunud üle 200 korra rohkem inimesi kui aasta tagasi. Kokku oli 2010. aasta esimesel poolaastal tööpraktika alustajaid 2269 ning palgatoetusega tööle asunud inimesi 5198.
Kasvanud on ka ettevõtluse alustamise toetuse saajate arv: 2010. aasta esimesel poolaastal oli neid 382, mis on kaks ja pool korda rohkem kui aasta tagasi. Toetusesaajate äriplaanide kohaselt luuakse kokku 626 uut töökohta.

Kuivõrd nõudlus nii tööpraktika, palgatoetuse kui ettevõtluse alustamise toetuse järgi on olnud aasta esimesel poolel väga kõrge ning nõudluse langust pole sel aastal veel näha, on ka nende teenuste eelarvet selleks aastaks suurendatud. Aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse suuresti Euroopa Sotsiaalfondi rahast ning kokku on Töötukassa neile esimesel poolaastal kulutanud ligi 157 miljonit krooni.

Kui aktiivseid meetmeid on Töötukassa osutanud prognoositust rohkem, siis kindlustushüvitiste kulu on olnud tänu prognoositust paremale majandusolukorrale tagasihoidlikum. Töötuskindlustushüvitisi määrati 2010. aasta esimesel poolel kokku 19 498 inimesele ehk kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Kindlustushüvitist koondamise korral, mida hakati määrama alates eelmise aasta keskpaigast, on selle aasta esimesel poolel määratud 6541 inimesele. Tööandja maksejõuetushüvitist on sel aastal määratud 2664 inimesele ehk ligi sama palju kui eelmise aasta esimesel poolel. Kokku on Töötukassa aasta esimesel poolel kindlustushüvitiste ja nende pealt makstava sotsiaalmaksu kohustusi üles võtnud 898 miljoni krooni eest. Töötuskindlustusmakset on samal perioodil laekunud aga 1,3 miljardit krooni. Seega on 2010. aasta esimesel poolel Töötukassa varad suurenenud 392 miljoni krooni võrra ehk rohkem, kui Töötukassa eelmise aasta suvel prognoosis.

Tänu tööturu olukorra paranemisele on vähenenud ka riigieelarvest rahastatava töötutoetuse määramiste arv. Töötutoetust on 2010. aasta esimesel poolel määratud 15 527 inimesele ehk 15% vähem kui eelmise aasta esimesel poolel. Kokku on töötutoetuse kulud aasta esimesel poolel olnud 95 miljonit krooni.

Samuti on 2010. aasta esimene pool kaasa toonud järsu tõusu tööpakkumiste arvus ning languse registreeritud töötute arvus. 2010. aasta esimesel poolel on Töötukassa vahendatavaid tööpakkumisi lisandunud kolm korda rohkem kui eelmise aasta esimesel poolel. 2010. aasta esimesel poolel oli Töötukassa poolt vahendatavaid töökohti 18 717 ehk rohkem kui terve 2009. aasta jooksul kokku.
Registreeritud töötute arv on vähenenud alates 2010. aasta esimese kvartali lõpust. Kui esimeses kvartalis registreeritud töötute arv veel jätkas tõusmist (kokku 9% võrra), siis teises kvartalis toimus langus 15% võrra. Registreeritud töötute arv langes eelkõige hõivesse liikujate arvel. Nimelt on 2010. aastal oluliselt kasvanud töötuna arveloleku lõpetamiste arv põhjusel, et inimesed on Töötukassat teavitanud töö leidmisest. Poolaasta lõpus oli registreeritud töötuid kokku 81 050.

Töötukassa