"Jah, ma tean, et töötukassa rahaline seis pole halb, võib-olla oleks mõistlik pikendada seda väljamaksu aega," ütles ta.

Veskimägi sõnul on ettevõtja jaoks on iga maks kõrge, nii ka töötuskindlustusmakse, kuid nii suure tööpuuduse juures ei ole veel leitud ka teist lahendust.

Töötuskindlustusmakse kasvas eelmisel aastal viis korda - 0,9 protsendilt 4,2 protsendile.

Sel aastal maksab töötukassa koos sotsiaalmaksuga hüvitisi kokku veidi üle kahe miljardi krooni. Maksena laekub aga peaaegu 2,5 miljardit krooni. Seega on kujunenud seis, kus töötuskindlustusmaksest tuleb rohkem raha peale, kui jõutakse töötutele toetuseks maksta.

Uuemad majanduse makseprognoosid, töötukassa eelarve aluseks olev rahandusministeeriumi prognoos ja pead tõstvad majanduse paranemise märgid lubavad loota, et töötukassa netovarade väärtus võib praeguselt 2,07 miljardilt kroonilt suureneda enam kui 2,1 miljardile kroonile.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peaks sarnase tööpuuduse üleelamiseks olema töötukassa reserv vähemalt 7-8 miljardit krooni. Samuti tuleks tema hinnangul pigem mõelda inimestele pakutavate tööturuteenuste mahu tõstmisele ehk ka kindlustusraha võiks suunata töötute abistamiseks kas siis õpetamise, palgatoetuse või teiste tööturumeetmete kaudu.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul aga ei tohi nad kasutada töötuskindlustusmaksest tulevat raha aktiivseteks tööturuteenusteks: palgatoetusteks, ettevõtlustoetusteks või praktikatoetusteks.

"Töötukassa on juba oma printsiibilt nii üles ehitatud, et meil peab olema reserv sellisteks puhkudeks, kui majanduses peaks halvemini minema," ütles Paavel.

Enne kriisi oli töötukassa reserv kolm miljardit krooni. See on Paaveli hinnangul miinimumsumma, mis tuleb taastada.

Töötukassa pressiesindaja Erko Vanatalu sõnul väheneb aasta lõpuks töötuks registreerinute arv ja seoses sellega kahanevad ka töötukassa kulud. Ta ütles, et kui vajalik reserv on kogutud, saab hakata mõtlema töötuskindlustusmakse vähendamisele.

Tartu ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa hinnangul on praegune töötuskindlustusmakse kõrge protsent mõistlik. Ka tema märkis, et tööpuuduse probleem jääb, sest osa ettevõtteid on jäädavalt turult lahkunud.

"Tööjõuga seotud makse tuleks laias laastus vähendada. Töötuskindlustus moodustab väga pisikese osa, põhiline on sotsiaalmaks. Meil on vaja laiemat maksureformi," rääkis Eamets.

Töötukassa mulluses eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 1,776 miljardit krooni, tegelik laekumine oli prognoositust kaks protsent suurem.

Kuigi 2009. aastal kindlustatute arv kahanes, oli töötuskindlustusmakse laekumine 2,4 korda suurem kui 2008. aastal, kuna aasta jooksul tõsteti kahel korral töötuskindlustusmakse määra.

BNS