"Nii Euroopa kui ka kogu maailma majanduskasv aeglustub ning see hakkab tulevikus järjest rohkem mõjutama Eesti majandust ja tööturgu," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar pressiteate vahendusel.
Tema sõnul osutab tööjõunõudluse kasvu pidurdumisele näiteks see, et vabade töökohtade arv 2018. aasta teisel poolel enam ei suurenenud ja ettevõtete hõiveootused on muutunud pessimistlikumaks.
Ökonomist lisas, et vähenenud on ka nende ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõupuudust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks, mis viitab palgasurve vähenemisele.
Soosaare sõnul on Eesti alaliste elanike seas tööhõive määr väga kõrge, mis piirab hõive edasist kasvu üha rohkem. Siiski toetab välismaalt värvatud tööjõud hõive suurenemist rohkem kui varem.
Eelmise aasta teisel poolel ületas palgakasv suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul tootlikkuse kasvu. Palgakasv oli suurim avalikus sektoris, ent aasta neljandas kvartalis ka ehitus- ja tööstussektoris.
"Tõenäoliselt oleks palgakasv kujunenud 2018. aastal veelgi kiiremaks, kui poleks rakendatud tulumaksureformi, mis suurendas keskmisest väiksemat palka teenivate töötajate netopalka märgatavalt. Samuti pidurdas palgakasvu erasektoris töötajate värbamine välismaalt, mis tähendas, et töötajate värbamisel oli kohaliku tööjõu nappus ettevõtete jaoks väiksem probleem," kommenteeris keskpanga ökonomist.
