„Eestis on sügavalt positiivne taju sellest, et siin on vähe korruptsiooni ja ametiasutustes tegutsevad eetilised ametnikud,“ ütles Beth. „Suur liikumine avatuse, aususe ja läbipaistvuse suunas on viimase kümnendi jooksul selgelt märgatav.“
Bethi sõnul on Eesti avalikus teenistuses siiski arenguruumi
eetikakoodide rakendamisel, mis vajab eelkõige tippjuhtkonna valmidust
teemaga organisatsioonis tegeleda. Eraldi teema on kohalike
omavalitsuste tasand, mis eeldab eetika osas lisatähelepanu, aga nii on
see paljudes OECD riikides, lisas ta.
Leuveni Katoliikliku ülikooli professori Jeroen Maesschalck keskendus
ametnike eetilisuse tagamisele väärtuspõhise ja reeglitekeskse
lähenemise tasakaalustamise kaudu.
„Pole olemas sellist avaliku sektori organisatsiooni, kellel pole
eetilisi probleeme. Kui asutus eetilisi väärtusi ei sõnasta, siis teevad
seda amentikud ise. Aga need ei puugi asutuse soovitud väärtustega
kokku minna. Seepärast tuleb eetikaga eraldi tegeleda,“ ütles
Maesschalck. „Inimesed tahavad käituda eetiliselt, aga ei tea alati,
kuidas dilemmadega toime tulla. Siis tuleb neid aidata.“
Rahandusministeeriumi kantsleri Veiko Tali sõnul on ametnikueetika
ühiskonnale oluline sisemine ressurss. "Ametnike väärtused ja eetika on
otsekui igiliikur, mis toodab ja taastoodab ühiskonnas usaldust, sest
inimene üldistab ametnike tegevuse riigile," ütles Tali. "Avaliku
teenistuse eetika areng on pidev protsess, mis samm-sammult annab
arengupotentsiaali kogu ühiskonnale."
Riigisekretär Heiki Loot rõhutas uue avaliku teenistuse seaduse
olulisust, mille järgi hakkab ametnike eetikaga tegelema eetikanõukogu.
"Avaliku teenistuse eetika peab tulenema ametnike sisemisest
motivatsioonist ja tark tööandja usaldab seda," ütles Loot.
"Eetikanõukogust saab selline sisemisi väärtusi hoidev ja toetav kogu."
