Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) kavatseb järgmise ettepaneku alampalga tõusuks teha tänavu suvel.
"Kuigi alampalk enamikku töötajatest ei puuduta, on siiski palju töötajaid, kelle jaoks on see toimetulekuks ülimalt tähtis," ütles EAKL-i esimees Peep Peterson. "Unistan olukorrast, kus täisajaga töötav inimene ei peaks pere elatamiseks sotsiaaltoetusi taotlema. Kuni see ei ole saavutatud, jätkame vanal kursil."
Eestis kehtivad kõikihõlmavad soliidsed palgalepped ainult kahes majandussektoris, samas kui Saksamaal, Rootsis ja Soomes on säärased lepped olemas igal elualal, märkis Peterson. "Veename tööandjaid igapäevaselt, et Rootsi mudel on parem, aga kahjuks ei märka nad selle süsteemi kõiki osi, mis on sealse majandusedu tegelikuks põhjuseks," nentis ta.
Petersoni sõnul tuleks miinimumpalga läbirääkimiste tähtaega tuua varasemaks: "Valitsusel ja erasektoril on viimastel aastatel jäänud vähe aega oma eelarvete korrigeerimiseks. Seetõttu sooviksime seekord läbirääkimistega alustada juba suvel."
Mullu sai Eestis alampalka ligi 15 000 inimest. Möödunud aasta 21. detsembril sõlmisid tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit kokkuleppe, mille kohaselt kerkis brutopalga alammäär tänavu 1. jaanuaril seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus.
