Möödunud nädalal sotsiaalministeeriumile saadetud töölepingu seaduse muutmise kirjas 25 ettepanekut esitanud EAKL märkis, et soovib muudatuste jõustumist tänavu 1. juulil. Taliga möönis neljapäeval EAKL-i briifingul Tallinnas, et selle saavutamiseks peaksid läbirääkimised kulgema kiiresti.

Taliga sõnul on EAKL ettepanekud saatnud ka Tööandjate Keskliidule ning kaks liitu on jõudnud üksmeelele, et ettepanekuid tuleks ühisel kokkusaamisel arutada.

Taliga sõnul oleks ettepanekud lihtne vormistada riigikogule esitatavaks eelnõuks. "Aga kui valitsus tahab, väärtustab valitsus väga kolmepoolset kokkulepet," ütles Taliga. Tema sõnul võib valitsus välistada seaduse muutmise, kui ametiühingud tööandjatega kokkulepet ei saavuta.

Ettepanekute hulgas on põhimõte kirjutada seadusse otsesõnu sisse, et sätete vastuolu korral tuleb kohaldada töötajale soodsamat sätet.

EAKL-i õigussekretär Tiia E. Tammeleht ütles, et vanas töölepingu seaduses säärane säte oli, kuid selle kadumine seadusest on viinud selleni, et hulk tööandjaid ja ka juriste ei soovi põhimõtet järgida. Ka töövaidluskomisjonide lahendites on tema sõnul ette tulnud põhimõtte ignoreerimist.

Tammelehe sõnul on tegu rahvusvahelise tööõiguse põhimõttega, mis on kujunenud välja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töös ning peaks kehtima kõigis ILO liikmesriikides. ILO-sse kuuluvad peaaegu kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid ning lisaks tööandjate ja töötajate esindajad. ILO tunnustab üldise põhimõttena seda, et töötaja on lepingulises suhtes tööandjaga alati nõrgem pool.

Sama põhimõte on Tammelehe sõnul kirjas ka Eesti võlaõigusseaduses, mille kohaselt teatud liiki võlaõiguslikes lepingutes – sealhulgas töölepingus ja tarbijalepingus – on üks pool teisest nõrgem. Põhimõtte rakendamisel tuleks võlaõigusseaduse ja töölepingu seaduse vastuolu, töölepingu seaduse eri sätete vastuolu ja lepingu eri punktide vastuolu puhul rakendada alati töötajale soodsamat sätet või punkti.

Teise olulise muudatusettepanekuna nimetas Tammeleht plaani täiendada töölepingu ülesütlemist keelavate juhtude loetelu punktiga, mis keelab töölepingu ülesütlemise töötaja keeldumisel töötasu vähendamisest. Ettepanek tuleneb Tammelehe sõnul rahvusvahelise tööõiguse töötasu puutumatuse põhimõttest.

Samasugusele järeldusele jõudis märtsi lõpul tehtud otsuses ka riigikohus, kuid Taliga sõnul oleks see säte vaja seadusse kirjutada, kuna ei tööandjad ega töötajad üldiselt riigikohtu lahendeid ei loe.

Samuti on Eesti ratifitseerinud ILO palgakaitse konventsiooni, milles on sätestatud töötasu puutumatuse põhimõte, lisas Tammeleht.

Taliga ütles, et tööandjad on kergekäeliselt suure osa äririskist andnud üle töötajatele. Tema sõnul on levinud suhtumine, et kui näiteks klient arveid ei maksa, siis võib tööandja rahapuudusel teha ettepaneku töötajate palka alandada.

Säärane suhtumine määrab Taliga hinnangul Eesti majanduse mahajäämuse Soome, Rootsi ja Saksamaaga võrreldes ka edaspidi. Taliga sõnul võiks 21. sajandi töösuhetes valitseda taotlus saavutada kokkulepe, mitte tööandja diktaat.

BNS