Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga
nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise
märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus
registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81
000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis
registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa
hingekirjas pole, said 2010. aasta statistikat aluseks võttes tööd ning
mitmed hakkasid ise ettevõtjaks. Samas oli märkimisväärselt palju neid,
kes jätsid Töötukassasse määratud ajal pöördumata, rikkusid
tööotsimisnõudeid või individuaalset tööotsimiskava ning seetõttu ei
kajastu enam registreeritud töötuna.
Statistikaamet pole 150 000 töötust kunagi rääkinud, kuid 2010. aasta I
kvartali tööjõu-uuringuga mõõdetud 137 000 töötut ei ole sellest
numbrist kuigivõrd väiksem. Andmete kogumise metoodikate või kindlate
definitsioonidega mitte eriti kursis meediatarbija satub tihtipeale
segadusse ja ei tea üldse, mida või keda uskuda. Õnneks ei ole tegemist
siiski inimeste teadliku segadusseajamisega, vaid numbritega, mis
mõõdavad erineval ajahetkel erinevaid asju. Kui Töötukassas kajastuvad
need töötud, kes on end seal töötuks registreerinud, siis
Statistikaameti tööjõu-uuringu tulemustes kajastuvad need inimesed, kes
küsitlushetkel tööd otsivad ja on valmis selle leidmisel ka tööle asuma.
Registreeritud töötuse ja tööjõu-uuringu numbrid on küll erinevad, kuid
samas ka mõneti seotud. Kui registreeritud töötus kasvab, võib üldjuhul
oodata ka uuringupõhiste numbrite kasvu ning sama loogika kehtib ka
vastupidises suunas. 2010. aasta I kvartal näitas suurimaid numbreid nii
registreeritud kui ka uuringupõhise töötuse puhul. Reeglipärasust saab
aga kontrollida augusti keskpaigas, kui Statistikaamet avaldab
tööjõu-uuringu II kvartali näitajad.
Tulles kõige valusama probleemi juurest kõige olulisema juurde ehk
millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes, peab alustama
sündide statistikast. 2009. aastal oli elussünde vähem kui aasta varem —
2008. aastal oli üle 16 000 elussünni, 2009. aastal 15 763. Elussündide
arvu kasv, mis oli püsinud alates 2002. aastast, peatus. Samal ajal
vähenes surmade arv sündide omast pisut enam ja kokkuvõttes jätkus
surmade ja sündide arvu vahe vähenemise trend. Samas jäi loomulik iive
endiselt negatiivseks (surmade arv ületas sünde). Seni on sündide arvu
Eestis mõjutanud keskmise sünnitusea tõus, mis 1990. aastatel oli üks
väikese sündimuse põhjuseid, kuid sündide arvu on mõjutanud ka
väikesearvuliste põlvkondade sündimus, väljaränne ja majanduslik
ebakindlus. Kui sündimuse vähenemine jätkub ka 2010. ja 2011. aastal,
võib langustrendi peamiseks põhjuseks saada just majanduslik ebakindlus,
hoolimata vanemahüvitise süsteemi positiivsest mõjust sündide arvule.
Eesti rändesaldo on viimase kümne aasta jooksul olnud igal aastal
negatiivne (välja rändab rohkem inimesi, kui sisse), kuigi näiteks 2007.
ega ka 2008. aastal ei ületanud väljaränne sisserännet suures mahus,
vaid mõlemal aastal oli väljarändajaid 1000 inimese võrra rohkem kui
sisserändajaid. Neil aastail aga rändas majanduslikel põhjustel välja
tunduvalt vähem inimesi, sest palgatase tõusis jõudsalt ning suurenesid
võimalused end Eestis teostada ja piisavat sissetulekut teenida. 2009.
aasta ehk majanduslanguse aegsed andmed näitavad negatiivse rändesaldo
suurenemist paarisaja inimese võrra, kuid 2010. aasta väljarände ulatust
on keeruline hinnata, sest kuigi Eesti majanduslik olukord on järsult
halvenenud, on tööturule sisenemise võimalused halvenenud ka peamistes
väljarände sihtriikides. Väljarände andmed aga võivad olla pigem
alahinnatud, sest ei ole piisavalt sanktsioone, et Eestist lõplikult
väljarännanud oma staatuse ka õigel ajal fikseeriksid.
Aasta jooksul toimunud põhiliste rahvastikusündmuste (loomulik iive ja
ränne) negatiivne saldo tähendas ühtlasi järjekordset Eesti rahvaarvu
vähenemist. 2009. aastal elas Eestis 1 324 000 inimest — veidi üle 1000
inimese vähem kui aasta varem. Samal ajal on positiivne see, et
rahvaarvu vähenemise tempo on oluliselt aeglustunud. Näiteks 2007.
aastal vähenes rahvaarv võrreldes 2006. aastaga rohkem kui 6000 inimese
võrra.
peaanalüütik,
Statistikaamet