LHV analüütiku Nils Vaikla sõnul prognoosib pank teisel poolaastal nominaalpalga suurenemise mõningast kiirenemist ning tarbijahindade aeglustumist, mistõttu võib oodata ka reaalpalga tagasihoidlikku kasvu.

Vaikla ütles, et teise kvartali keskmise brutokuupalga kasv vastas üldjoontes panga ootustele, kuna palgakasvu on soodustanud nii arengud tööjõuturul kui ka ettevõtete paranenud finantsseis ja suurenenud tootmismahud.

"Juba viis järjestikust kvartalit on suurenenud töötajate tasud mäetööstuses, töötlevas tööstuses, veonduses ja IT-aladel, mis on paranenud majandusolukorras esimestena kasvule pööranud," sõnas Vaikla. Samas märkis ta, et tegevusalade lõikes on palgakasvu vahel üsna olulised käärid. "Reaalpalk näitas teises kvartalis kasvu siiski vaid igas kolmandas majandusharus, milleks olid lisaks eelpool nimetatutele veel ka hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus."

Vaikla märkis, et majandussurutisega kaasnes ettevõtete jaoks tootlikkuse oluline paranemine, mille üheks teguriks oli just tööjõukulude viimine vastavusse muutunud majandussituatsiooniga. "Tänu paranenud tootlikkusele suurenes ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel, mille säilitamiseks ka edaspidi tuleks hoida tööjõukulud optimaalsel tasemel ehk nominaalpalga kasv ei tohiks märkimisväärselt ületada üldist hindade tõusu ning ettevõtete poolt loodava lisandväärtuse kasvumäära," rääkis Vaikla.

"Siin on oluline roll just ka hariduspoliitikal ehk ülikoolid ja kutsehariduskeskused peaksid koolitama vajalikul määral spetsialiste, mis oleksid vastavuses tööandjate nõudlusega. Sellega suudaksime tulevikus vältida sarnast palgarallit, mida nägime 2006.–2008. aastal," lisas ta.

SEB ökonomist Hardo Pajula tõi oma nädalakommentaaris välja, et sel aastal on kuupalga aastane kasvutempo kõikunud 4,0 ja 4,5 protsendi vahelises kitsas koridoris ning tööturu kriisi haripunktis, 2009. aasta lõpus, kukkus see 6,5 protsenti. "Tundub, et kasvumäärade osas on tsükli tipp saavutatud ning eelolevates kvartalites nominaalpalga kasv pigem aeglustub."

Pajula märkis, et kui 2009. aasta teises pooles alanes reaalpalk aga ligi viis protsenti, siis kolmes viimases kvartalis on kukkumistempo püsinud ühe protsendi piirimail. "Me arvame endiselt, et selle aasta teises poolest pistab reaalpalga kasvutempo nina nullipoolelt korraks välja, aga seda küll pigem inflatsioonitempo ajutise alanemise kui palgakasvu hoogustumise tõttu."

"Laiemas plaanis huvitab meid palga ja tööjõukulude kasv eelkõige rahvusvahelisele konkurentsile avatud ettevõtete elujõu seisukohast. Üle 40-protsendilised ekspordi kasvutempod ei anna siin vähemasti esialgu liigseks ärevuseks suuremat põhjust, ent pikemas perspektiivis võib kulusurve muidugi taas teemaks muutuda," rääkis Pajula.

Ta lisas, et juba paar nädalat varem avaldatud hõivestatistika näitas seda, et teises kvartalis võtsid kõik viis suuremat sektorit üle mitme aasta taas üheaegselt töötajaid juurde. Teisipäeval avaldatud palgaandmed kinnitavad laiemapõhjalise taastumise teesi.

"Kui eelmise aasta alguses vedas palgakasvu peaasjalikult rahvusvahelisel turul toimetav töötlev tööstus – nagu see väikeses avatud majanduses teoreetiliselt ka olema peaks, siis sel aastal on teda märksa olulisemalt toetanud juba ka siseturgu sihtivad majandusharud. Nii on kahes viimases kvartalis märgatavalt suurenenud näiteks kaubanduse ja hariduse kasvupanused," selgitas Pajula.

Tema sõnul nihkub lähimas paaris kvartalis palgakasv suure tõenäosusega järjest enam siseturu poole, kuid ühel hetkel tuleb aga rahvusvahelise konkurentsi tõke jälle vastu ning kogu asi algab taas otsast peale. "Lõpuks sõltub siinse maanurga käekäik ikkagi rahvusvahelisest kauba- ja rahaturgudest. Seal toimuv ütleb aga seda, et me oleme täna tsükli sügiseses pööripunktis või sellest juba sammukese üle."

BNS