Swedbanki analüütik Annika Paabut ütles, et palgakasv oli üpris ootuspärane. "Üllatuslikuks võib pidada pigem kasvanud preemiaid ja boonuseid," ütles Paabut. "Ühelt poolt on see arusaadav, sest ettevõtete rahavood kasvasid koos nõudlusega juba eelmisel aastal ning paranenud äritulemused võimaldasid ettevõtetel ka oma töötajaid hea töö eest premeerida," selgitas Paabut.

Paabuti sõnul veavad palgakasvu üksikud majandusharud, nagu mäetööstus ja energeetika, ning palgakasv töötlevas tööstuses on olnud üsna tagasihoidlik.

"Samas on töötleva tööstuse ettevõtted kiiresti kasvanud ekspordimahtude taga," ütles Paabut. See tähendab tema sõnul kas töötleva tööstuse palgasaajate struktuuris toimunud muutust – eelnevalt osaajaga hõivatud on nüüd taas täiskohaga tööl – või seda, et tingimused hoiavad tööturul palku jätkuvalt madalal.

Paabuti hinnangul peaksid lähiajal palgakasvu asuma vedama peamiselt just eksportivad ettevõtted. "Neile järgnevad kodumaisele turule orienteeritud ettevõtted, peamiselt konkurentsile suletud sektor," ütles Paabut.

SEB panga ökonomisti Hardo Pajula sõnul üllatavat kolmapäeval avaldatud keskmise brutokuupalga numbris ei olnud.

"Ekspordibuumi on siiani lõviosas mõjutanud ikka väga tugev välisnõudlus, ent kui see järele peaks andma, eks siis tõuseb kodumaine kulusurve jälle suuremaks probleemiks," ütles Pajula. "Et siiani on reaalpalk vähenenud, siis erilisi probleeme siin vast ka veel ei ole."

Pajula möönis, et üksikute ettevõtete tasandil võib pilt olla üsna erinev.

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et palgakasvu numbrid seekord üllatusi ei toonud. Nominaalpalk jätkab Palmi hinnangul kasvamist, kuid mitte piisavalt, et inflatsiooni ületada.

"Ilma regulaarsete preemiate ja lisatasudeta küündis keskmise brutokuupalga aastakasv ligi kolme protsendini, mis vastab majanduse üldisele tervisele," ütles Palm. "Palga ja tulude vahel võiks valitseda tasakaal. On oluline, et palk kasvaks ka edaspidi kiiremini suuremat tulu teenivates sektorites."

Eksportivates sektorites on palgakasvu surve Palmi sõnul praegu suurim. "Kiiremat palgakasvu näitavad praegu mäetööstus ja energia sektor, mis on võitnud kõrgematest toormehindadest," ütles Palm.

LHV panga analüütiku Nils Vaikla sõnul vastas keskmise palga kasvutempo panga ootustele ning on kooskõlas majanduse arenguga. "Majanduskasvul on selgelt jalad all, ettevõtete finantsnäitajad liiguvad paremuse poole ning hõivatute arv suureneb, andes seeläbi aluse ka töötasude suurenemisele," kommenteeris Vaikla.

"Eesti ettevõtete kogukasum eelmise aasta neljanda kvartali näitajate põhjal peaaegu kahekordistus võrreldes aastataguse ajaga," selgitas Vaikla. "Ehkki valdav osa kasumikasvust ning hõivatute arvu suurenemisest on tulnud tänu eksportivatele töötleva tööstuse ettevõtetele, siis on ka siseturule orienteeritud ettevõtete tulemustes näha positiivseid arenguid," lisas ta.

Kasvanud nõudlus tööjõu vastu peegeldub Vaikla sõnul ka palganumbrites. "Tööstusettevõtetes oli esimese kvartali keskmine palgakasv 5,3%, kuid näiteks hulgi- ja jaekaubandusettevõtetes oli vastav näitaja koguni 7,2%," ütles Vaikla.

Keskmise palga kasvu toetavad Vaikla sõnul olulisel määral lisatasud ja preemiad, mida eelmisel aastal maksti väga tagasihoidlikult. "Siiski oli ilma lisatasudeta keskmise palga ehk põhipalga aastane kasv 3,2 protsenti," ütles Vaikla.

"Üldise hinnatõusuga võrreldes on keskmise palga kasv tagasihoidlik ning tarbijate ostujõud seetõttu kahaneb," ütles Vaikla. "Samal ajal tõuseb tänu jätkuvale reaalpalga vähenemisele ekspordimahtude kasvuks vajalik konkurentsivõime ning paraneb ettevõtete kasumlikkus, kuna tööjõukulud on tihti ettevõtete suurimaid kuluallikaid," lisas ta.

Vaikla hinnangul võib teises kvartalis siseturule orienteeritud ettevõtete finantsseis jätkata paranemist ja tööpuudus väheneda. "Seetõttu võiks ka keskmise kuupalga kasv tõenäoliselt kiireneda," lisas ta.

"Reaalpalga mõõdukat kasvu ootame pigem kolmandas kvartalis," ütles Vaikla.

Rahandusministeeriumi hinnangul oli esimeses kvartalis ootusi ületanud majanduskasvu tulemusel ka palgakasv prognoositust kiirem. Ministeerium prognoosib sarnase keskmise palga kasvutempo jätkumist ka järgmistel kvartalitel.

Keskmise palga kasvu kiirenedes ning hinnatõusu survete taandudes on lähikvartalitel oodata ka reaalpalga kasvule pöördumist, teatas ministeerium.

Kiire majanduskasvu taustal tõusid palgad neljandat järjestikust kvartalit. Palgakasvule avaldasid olulist mõju ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes ministeeriumi hinnangul märkimisväärselt.

Palku on ministeeriumi hinnangul jõudsamalt kasvatamas erasektor, kus selle teevad võimalikuks suurenenud töömahud ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemine. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on ministeeriumi hinnangul jätkuvalt tugev, kuna tööjõukulude osakaal ettevõtete loodud lisandväärtuses püsib võrreldes eelmiste kvartalitega ligikaudu samal tasemel.

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2011. aasta esimeses kvartalis 792 euroni, mis on 4,5% rohkem kui möödunud aastal samal ajal .

BNS