Analüütiku sõnul ei ole Eesti eksport samas töömahukas ja teised, sisenõudlusele orienteeritud sektorid taastuvad endiselt aeglaselt. "Seega ilmselt näeme tulevikus tööturu taastumise trendis mõningaid negatiivseid kõikumisi," lausus ta.
Palm ütles BNS-ile samas, et majanduse taastumise faasis ei ole töötuse määra ajutine kasv üllatuslik, sest paranenud majanduskeskkonna puhul lisandub tööjõuturule mitteaktiivsete vähenemise arvelt uusi tööotsijaid.
Töötute arvu tugeva kasvu taga peitub Palmi sõnul seega märkimisväärne tööjõu kasv ning see viitab kindlustunde ja aktiivsuse kasvule, mis on tööturu arengu seisukohast positiivne. Ta lisas, et samas tööturu olukorda vahetumalt peegeldav tööhõive näitaja langes, tehes läbi korrektsiooni varasemate kvartalite tugeva kasvu arvelt. "Tööhõive vähenes just varasemalt kiiremat kasvu näidanud harudes nagu töötlev tööstus ja ehitus."
Palmi hinnangul on murettekitav pikaajaliste töötute osakaalu kasv, mis jätkus ka esimeses kvartalis. "Rohkem kui aasta töötute arv ei ole alanenud ka absoluutnumbrites, püsides keskeltläbi eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali kõrgel tasemel," lausus ta.
Töötuse määra kõrge tase ja tööhõive langus viitavad analüütiku sõnul tööturu nõrkusele. "Tugev majanduskasv mõjub tööturule viiteajaga, seejuures tööjõunõudlus on harude lõikes ebaühtlane. Prognoosime tööpuuduse määra järkjärgulist alanemist järgmistel kvartalitel," ütles ta.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis, et kuigi töötuse määr kasvas tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga, oli see kasv tavapärasest väiksem.
Tema sõnul kinnitavad statistikaameti reedel avaldatud andmed tööturu elavnemist. Kuigi tööpuudus on Eesti majanduse kasvuvõimekust arvestades endiselt väga kõrgel tasemel, on hõivatute arv aastatagusega võrreldes siiski märkimisväärselt, 37.700 inimese võrra, suurenenud. Samuti kasvas inimeste huvi tööturul aktiivselt osaleda, mille võib osaliselt panna majanduskasvu kiirenemise arvele.
Esimeses kvartalis loodi töökohti Eesti Panga teatel peamiselt just erasektoris, mis on tänu ekspordimahtude suurenemisele olnud oluliseks majanduskasvu vedajaks. Kui majanduslangusest väljatulekul põhines kasv esmalt tootlikkusel ja töötundide arvu suurendamisel, siis nüüd kaasavad ettevõtted tootmise suurendamiseks lisatööjõudu. Sellele vaatamata tuleb majanduse tasakaalustatud arengu huvides hoida tööjõukulud kooskõlas tootlikkusega, märkis keskpanga ökonomist.
Soosaar lisas, et arvestades täpselt aasta tagasi toimunud töötuse hüppelist suurenemist, oli pikaajalise töötuse kasv tänavu esimeses kvartalis paratamatu. See viitab tema sõnul jätkuvale vajadusele tõhustada pikaajalistele töötutele suunatud tööturuteenuseid.
"Täna avaldatud tööturu andmetest leiavad meelepärast mälumist nii liha- (karud) kui taimetoitlased (pullid)," kirjutas SEB ökonomist Hardo Pajula oma nädalakommentaaris. "Kui esimesed räägivad peaasjalikult töötuse määra kergest tõusust, siis teised viitavad eelkõige hõive enneolematult hoogsale aastakasvule."
Pajula märkis, et kui töötuse määra 0,8-protsendipunktine nihe tähendab sisuliselt seda, et töötus jäi oma aastalõpu tasemele, siis hõive aastakasvu hüpe neljanda kvartali 2,1 protsendilt esimese kvartali 6,8 protsendile on visuaalselt omajagu mõjuvam. "Ent ka siin on lustlikul statistikul piisavalt mänguruumi. Rekordilise aastakasvu taha mahub kenasti tõsiasi, et esimeses kvartalis endas jäi töökohti siiski vähemaks."
Pajula kirjutab, et "kokkuvõttes tundub tööturg ometigi pakkuvat rohkem pullitoitu". Esiteks jääb hõive kvartaalne vähenemine tema sõnul usutavasti statistilise vea piiridesse ja teiseks on nädalastatistikas registreeritud töötute arv alates aprillist märkimisväärselt kukkunud. "Sel nädalal kukkus kõnealune näitaja esmakordselt pärast 2009. aasta kevadet alla 60.000 ning kahel viimasel kuul on lisandunud silmatorkavalt palju vabu töökohti."
BNS
