Tema arvates oli palgalanguse aeglustumine esimeses kvartalis ootuspärane. Paabuti sõnul jätkavad palgad langemist, kuna mitmetes avaliku sektori ettevõtetes ja kohalikes omavalitsustes kärbitakse kulusid just sel aastal.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles, et keskmise palga suurus järgnevates kvartalites tõenäoliselt stabiliseerub ja aastane langus kahaneb.
"Hindade kasv ning pikaajalise töötuse määra suurenemine pärsib edasist palga langetamist. Mida suuremaks kasvab pikaajalise ja struktuurse töötuse osakaal, seda vähem töötus keskmist palka allapoole suruda suudab," rääkis ta.
Vaikla hinnangul hakkavad palgad kasvama tõenäoliselt järgmisel aastal.
2010. aasta esimese kvartali keskmise brutokuupalga aastane langus ja languse aeglustumine oli tema sõnul ootuspärane, kuna palgad hakkasid olulisel määral langema ligi aasta tagasi.
Keskmise brutokuupalga aastane langus oli kõige suurem 2009. aasta neljandas kvartalis, ütles Vaikla.
"Brutopalk on olnud languses juba viiendat kvartalit järjest, aastatagusega võrreldes on majanduses tööjõukulusid kokku kärbitud 13 protsenti," lisas ta.
Nordea Marketsi peaökonomist Tõnu Palm ütles, et Nordea ootab palgalanguse jätkumist vähemalt selle aasta esimesel poolaastal, teisel poolaastal on oodata aeglast palgakasvu tingituna madalast aastatagusest võrdlusbaasist ja tugevnevast majanduskasvust.
Kuivõrd majanduse taastumine kriisist on ootuspäraselt pikaajaline ja tööjõuturul on endiselt vabu ressursse, pole oodata ka märkimisväärset palgakasvu, märkis analüütik.
Palm lisas veel, et Eesti majanduse kohanemist kriisiga on toetanud paljuski tööjõukulude alanemine, mis loob eeldused jätkusuutlikuks kasvuks.
"Avatud sektori konkurentsivõimet tõstab kulude jätkuv langus, millest palk moodustab olulise osa (Euroopas palgad neljandas kvartalis valdavalt tõusid)," ütles ta. "Eesti tööjõuturu paindlikkus näitab Eesti konkurentsivõimet."
Ka SEB ökonomist Hardo Pajula viitas esimese kvartali keskmise palga kommentaaris Eesti konkurentsivõimele.
"Palkade muutumisel on Eesti valitud sisedevalveerimisel rajanevas kohanemismustris keskne roll - palgakulude kokkutõmbumine ja tööjõu tootlikkuse kasv peaksid lõppude lõpuks täitma sama ülesande, milleks tavapäraselt on rakendatud nominaalkursi hüppelist odavdamist ehk siis devalveerimist selle sõna traditsioonilises tähenduses," märkis ta.
Rahandusministeerumi teatel oli tööviljakuse reaalkasv ehk loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta esimeses kvartalis teist kvartalit järjest positiivne, ulatudes 7,3 protsendini.
Kiire tööviljakuse kasvu tingis aeglustunud majanduslangus, kuid samaaegselt jätkuv hõive oluline vähenemine, märkis ministeerium. Tööturul väheneb tasakaalustamatus ja palgasurve - tööviljakus kasvab, kuid samal ajal keskmine palk väheneb.
BNS
