Eestil tuleb hoida vähemalt 6protsendilist aastase palgatõusu tempot, et jõuda Euroopa Liidu tänasele keskmisele tasemele 15 aasta pärast ja uuele prognoositavale tasemele 25 aasta pärast, kommenteerib Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson Statistikaameti poolt eelmisel nädalal avaldatud I kvartali palgaandmeid. „Nende eesmärkide lähemale nihutamine võiks olla argumendiks mitmetegi töötajate kodumaale jäämisele,“ ütleb Peterson.
Statistikaameti andmete kohaselt tõusis keskmine brutokuupalk tänavu I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%. Keskmine brutokuupalk oli 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot. „Kindlasti aitasid palgatõusule kaasa mitmetes tegevusvaldkondades, näiteks tervishoius ja energeetikas, sõlmitud kollektiivlepingud,“ märgib EAKL palgasekretär Kaja Toomsalu. „Kuid unustada ei saa ka alampalga tänavust tõusu 10% võrra.“
„Üldiselt võib olla rahul, et palgatõus ületab prognoosi, kuid tavatöötaja ootused on ilmselt kõrgemad - ennekõike pikaajaliselt kumuleerunud hinnatõusu tõttu, mis on osades majandusharudes ja ettevõtetes seni palgatõusudega katmata,“ leiab Peterson.
Kiirema palgatõusu saavutamiseks tuleks ettevõtetes algatada läbirääkimised tööviljakuse tõstmiseks, mis võib tähendada täiendavaid investeeringuid või juhtimise ümberkorraldamist. Palgatõusu eeldused on üks teema ka ametiühingujuhi tänasel kohtumisel Tööandjate Keskliidu uue juhi Toomas Tamsariga.
