„Katsed seada kahtluse alla streigi seaduslikkus või väited, nagu oleks raudtee eluliselt tähtis majandusharu, kus tuleb tagada miinimumteenus, on streikijate psühholoogilise survestamise klassikaline ilming,” ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. „See on täiesti alusetu demagoogia, mis taotleb vaid üht eesmärki – vähendada aktsioonide tagajärgi”.
Streikimist reguleerib lisaks siseriiklikele seadustele ka rahvusvaheline õigus, nende vastuolu korral on ülimuslikud rahvusvahelised lepingud. Nii Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) kui ka Euroopa Nõukogu on korduvalt rõhutanud riikide kohustust võimaldada streike ka protestiks valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitiliste otsuste vastu.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses on must valgel kirjas, et streigi seaduslikkuse otsustamine kuulub kohtu ainupädevusse. „Spekulatsioonid streigi seaduslikkuse, võimalike kahjunõuete ja streigis osalejate vallandamise teemal on inimeste hirmutamise ammutuntud võtted,” rõhutas ametiühingujuht.
Tõele ei vasta ka jutt reisijateveost kui elutähtsast teenusest, kus seadus keelab töökatkestused. Rahvusvahelise tööõiguse kohaselt käsitletakse elutähtsate tegevusaladena vaid selliseid, kus streik võiks otseselt ohustada inimeste elu. Nende hulka kuuluvad nt kiirabi, energia- ja veevarustus, päästeteenistus, mõned sideteenused jmt valdkonnad, kus teenuseid tuleb miinimumtasemel osutada ka töökatkestuse ajal. „Mõistame küll raudteefirmade muret, kuid see ei anna alust rääkida reisijate või kaupade veost kui valdkonnast, kus streikida ei saa,” märkis Harri Taliga. „Seega pole mingit alust ka juttudel, et töökatkestusest põhjustatud kahju nõutakse sisse ametiühingult”.
