Ametiühingute keskliidu pressiteate põhjal peaks kohtumine toimuma 14. septembril.
Taliga ütles, et liit on valmis tööandjate volikogule tõestama,
millist kasu saab Eesti sellest, kui siseturu ostujõud kasvab ning see
tuleneb otseselt palkadest.
Ta märkis, et ametiühingud tahavad siiski sel aastal alampalga tõusu
osas tööandjatega kokkuleppe saavutada. "Selge, et ega see kerge ei ole,
aga eks me selle nimel kahtlemata pingutame, et ikka tulemuseni jõuda."
Tööandjate keskliidu kolmapäeval saadetud pressiteate kommentaariks
ütles Taliga, et "läbirääkimiste laua taga nad rääkisid suhteliselt
mõistlikku juttu".
Taliga selgitas, et tööandjad ei eitanud kohtumisel seda, et olukord
Eestis ei ole palgaküsimuses normaalne. Samal ajal on küsimus selles, et
tuleks aidata vähendada tööjõuturul seoses ümbrikupalkadega
eksisteerivaid maksupettusi. Seda probleemi saaks tema sõnul lahendada
eelkõige suurendades ametlikult makstava palga suurust, kuid seda
tööandjad teha ei taha. "Ühest küljest nad kurdavad, et asjad on
halvasti, aga samme selleks, et asju paremuse poole viia, ei taheta."
Taliga rääkis, et kohtumisel oli palju juttu sellest, kuidas ettevõtted
on hädas ebaausa konkurentsiga ning et tööandjad märkisid, et riik ei
tee selle vähendamiseks midagi, kuid samas ei pakkunud tööandjad välja
ka omapoolseid lahendusi.
"Sellise sotsiaalselt vastutustundetu käitumisega ei paranda tööandjate
keskliit küll kuidagi Eesti majanduse olukorda," lausus Taliga. "Jääb
kohati mulje, et eesmärk on lihtsalt asju kogu aeg edasi lükata, et
otsustame hiljem. See on nagu see vana bürokraatiateemaline jutt, et kui
sa tahad probleemi mitte lahendada, siis moodusta komisjon."
"Kui Eesti jätkab madalate palkade poliitikaga, siis kogu see jutt
mingisugusest innovatsioonist ja teadusmahukast tootmisest jääbki ainult
jutuks. Ükski normaalne välisinvestor ei taha oma raha siia tuua.
Madalad palgad võivad ju tunduda kellelegi ahvatlevad, aga samal ajal
annab iga terve mõistusega inimene endale selgelt aru, et madal palk
tähendab eelkõige ka viletsat mainet," lausus Taliga.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis märkis liidu teates, et on
ennustatav, et madalama kvalifikatsiooniga töötajaid võib alampalga
tõusu korral tabada töökoha kaotus.
Taliga ütles antud väite kommentaariks, et Eestis on alampalk sedavõrd
madalal tasemel, et see ei mõjuta mitte kuidagi tööhõivet ega põhjusta
silmatorkavat muutust Eesti tööturul. "Ei ole alampalga tõus buumiajal
toonud kaasa hõive langust ega kriisiajal tekitanud mingisuguseid
hõiveprobleeme," märkis ta, lisades, et majanduskriisi põhjused ei
peitunud Eesti palkades, vaid mujal.
"Kui Tarmo Kriisile meeldib korrata mingisuguseid käibetõdesid
populaarsetest teooriaraamatutest, mis on pärit võib-olla maakera
teiselt poolelt ja peavad täna paika näiteks Luksemburgis, kus alampalk
on suurusjärgus 1800 eurot, siis Eesti ei ole see case," lausus ta.
Tööandjate keskliit vastas kolmapäevastel läbirääkimistel eitavalt
ametiühingute keskliidu ettepanekule tõsta töötasu alammäära 17
protsenti alates 1. juulist 2011.
BNS
