26.06.2023 Esmaspäev

Sotsiaalministeerium soovib muuta toitjakaotajapensioni andmise aluseid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile toitjakaotajapensioni muudatuste väljatöötamiskavatsuse.

Toitjakaotuspensioni suurus on hetkel inimestel väga erinev ega kata tihtipeale lapse ülalpidamiskulusid.
Toitjakaotuspensioni suurus on hetkel inimestel väga erinev ega kata tihtipeale lapse ülalpidamiskulusid. Foto: pixabay

Muudatused puudutavad eelkõige toitja kaotanud lapsi ja noori, sest pension kujundatakse ümber kõigile saajatele ühes suuruses toetuseks, mis kataks vähemalt poole lapse keskmisest ülalpidamiskulust.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul jõustus toitjakaotuspensioni meede 2001. aastal ning sellest saadik on pensioni maksmise põhimõtted püsinud enamjaolt muutumatuna.“Samas on selle aja jooksul mitmekesistunud erinevad peremudelid, kasvanud on erinevatest kooseludest sündinud laste arv. Seetõttu on toitjakaotuspension nö perepensionina jäänud ajale jalgu,” lisas Riisalo. 

Toitjakaotuspensioni suurus on hetkel inimestel väga erinev ega kata tihtipeale lapse ülalpidamiskulusid. Sellest tulenevalt on tekkinud vajadus pensioni maksmist kaasajastada nii, et see arvestaks tänapäevaseid vajadusi ega sõltuks enam vanema poolt välja teenitud vanaduspensionist.

Väljatöötamiskavatususega muutub toitjakaotuspension kõigile, kuni 24-aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks, mis seotakse lahti lahkunud vanema pensioniõiguslikust staažist ja kindlustusosakute summast. Lisaks ei loeta edaspidi lahkunud inimese ülalpeetavate arvu ning toetust makstakse kõigile ühetaoliselt, mis võrdsustab lapsed, kelle surnud vanematel oli erinev arv ülalpeetavaid. 

“Sellega kaob ebavõrdsus toitjakaotuspensioni suuruses ning toetus katab vähemalt poole lapse keskmisest ülalpidamiskulust,” lisas sotsiaalkaitseminister.

Alternatiivina kaalutakse väljatöötamiskavatsuses toitjakaotuspensioni vanusepiiri toomist ka 21 eluaastale, mis oleks kooskõlas põlvnemisest tuleneva lapse ülalpidamisekohutusega ja ka elatisabi maksmise vanusepiiriga.

Muudatus tähendaks, et 21–23-aastased õppivad noored, kellest paljud juba töötavad, enam riigipoolset toetust vanema kaotamise korral ei saa. 2021. aasta jooksul sai toitjakaotuspensioni 793 21–23-aastast noort, mis moodustas kõikidest toitjakaotuspensioni saavatest lastest 12%. 

Uue seaduse väljatöötamiskavatsusega lõpetataks ka uute toitjakaotuspensionide määramine üle 24-aastastele. Inimestele, kellele on toitjakaotuspensionid määratud, saavad seda tähtaja lõpuni.

2022. aasta maikuu seisuga sai toitjakaotuspensioni 6404 last ja noort, mis moodustab ca 2% vastavas vanuses lastest rahvastikus. Vanusegrupis 24+ sai 2022. aastal toitjakaotuspensioni 111 inimest, moodustades kogu toitjakaotuspensioni saajatest 1,7%.

Seaduseelnõu kooskõlastamise aeg on planeeritud ajavahemikku detsember 2023 – veebruar 2024 ning muudatusi ei plaanita enne aastat 2026.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255